Kutsume 4.-12. klassi õpilasi üle Eesti kaasa lööma toredas ja teadmisterikkas linnuviktoriinis!
Viktoriini eesmärk on laiendada noorte teadmisi lindude eluolust ja olulisusest inimese elus, populariseerida loodusteaduste valdkonda ja kutsuda noori osalema kodanikuteaduse algatustel – linnuvaatlustel ja -loendustel. Tänavu on viktoriini teemadeks lindude elu linnas, lindude uurimine ja kaitse ning Eestis talvitavad linnud, keda tuleb piltide järgi määrata.
Viktoriini küsimused on koostatud ajakirjas Eesti Loodus (2021. aasta nr 1, nr 2, nr 5, nr 7, nr 8, nr 10) ja Eesti Ornitoloogiaühingu teabelehes Tiirutaja (nr 51 ja nr 53) ilmunud artiklite ning aasta lind 2021 kodulehel oleva info põhjal. Materjalidega saab tutvuda internetis:
ajakiri Eesti Loodus – https://www.loodusajakiri.ee/valjaanded/eesti-loodus/
teabeleht Tiirutaja – https://www.eoy.ee/tiirutaja/
aasta lind 2021 koduleht – https://eoy.ee/kuldnokk/
Osalemise tunnistused, viktoriini tulemused ning auhinnasaajate nimed saadetakse osalejatele vormi sisestatud e-posti aadressile märtsikuus.
Lisaküsimuste korral palume pöörduda Läänemere Projekti koordinaatori poole: maria.ivanova@tartuloodusmaja.ee, 5391 9203.
- Lae alla plakat enda õppeasutusse printimiseks.
AUHINNAD
Viktoriini osalejaid autasustatakse eri vanuserühmas: 4.-6. klass, 7.-9. klass, 10.-12. klass.
Parimaid linnutundjaid ootavad auhinnad Eesti Ornitoloogiaühingult, Tallinna Loomaaia pääsmed ning kolm UNESCO ühendkoolide liikmete seas parimat õpilast (alates 14. eluaastast) kutsutakse suvisele Läänemere Projekti purjeekspeditsioonile Soome saarestikku, kus lisaks mere- ja rannikukeskkonna uurimisele tehakse ka linnuvaatlusi.
KORRALDAJAD
Linnuviktoriini korraldavad UNESCO ühendkoolide võrgustiku Läänemere Projekt ja Eru lahe Rannarahva Selts koostöös Eesti Ornitoloogiaühinguga ja Tallinna Loomaaiaga. Tänavune linnuviktoriin on pühendatud Tallinna Linnuklubi 20. sünnipäevale. Viktoriini korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Osale ka linnuvaatlustel!
Talvine aialinnuvaatlus on hea viis alustada linnuvaatlusega ja õppida tundma oma koduaias tegutsevaid linde. Vaatluse eesmärk on saada teavet aialindude arvukuse muutuste ja nende võimalike põhjuste kohta. Tänavu toimub talvine aialinnuvaatlus 28.–30. jaanuaril.
Soovitame osa võtta ka lihavõtte linnuvaatluspäevadest, mis toimuvad igal aastal suurele reedele järgneval nädalavahetusel. Osaleda saab iga huviline, sest piisab tavalisemate linnuliikide tundmisest.
Miks tasub tunda lindude eluolu?
Selgroogsete hulgas on klass linnud (Aves) liigirohkuselt teine. Maailmas on teada ligikaudu 8600 linnuliiki ning kokku arvatakse linde olevat 100 miljardit isendit. Eestis on kohatud 398 linnuliiki, kes jaotuvad kahekümnesse seltsi. Linnud asustavad väga eriilmelisi elupaiku: nad elavad kõrbetes, mägedes, metsades, tundras, veekogude ääres jne. Paljud linnud suudavad kulgeda nii vees, õhus, kui maismaal, kuid enamik on siiski seotud ühe või kahega neist keskkondadest. Osad linnud elavad aastaringselt ühes ja samas paigas, teised aga rändavad ebasoodsate ilmastikutingimuste saabudes mujale. Lindudel on imelisi kohastumusi, mis inspireerivad teadlasi ja insenere üle maailma looma ökonoomsemaid lahendusi mitmetes eluvaldkondades.
Lindude roll aia-, metsa- ja põllukultuure kahjustavate putukate vaoshoidmisel on üks olulisim, mistõttu ei peaks sugugi liialdama keemiliste tõrjevahenditega ning tervisliku toitumise alustalaks võiks nimetada ka keskkonnateadlikkust. Lisaks levitavad linnud taimede seemneid, mis on näiteks eriti oluline raskete seemnetega tammepuu levikule, toetades meie metsade isetaastumise võimet. Kõik sellised teadmised, mida ammutame läbi keskkonnahariduse, peaksid aitama meil kodanikuna teha paremaid tarbimisotsuseid, mis ümbritsevat elurikkust ei kahjusta.
