UNESCO ühendkoolide võrgustiku Läänemere Projekti töövarjupäevad on hea võimalus noortele Eesti teadlaste igapäevatöö paremaks mõistmiseks, esmase töökogemuse tunnetamiseks ning loodus-, täppisteadus ja tehnoloogia valdkonna karjäärivaliku praktiliseks katsetamiseks. Töövarjupäev aitab noortel väärtustada Eesti teadlaste tööd, parandada enda ajaplaneerimist, rakendada koolis õpitut ning lihtsustab noorte edasiõppimise ja karjäärivalikute tegemist.
Töövarjupäev on preemiaks UNESCO ühendkoolide Läänemere Projekti võrgustikuga liitunud koolide õpilastele, kes saavutavad häid tulemusi rahvusvahelisel Läänemere veebiviktoriinil, mis toimub kord aastas sügisel.
Töövarjuks olev noor saab „varjuna“ jälgida teadlase igapäevatööd ja võimalusel ise praktiliste tööde juures abistada. Lisaks võimaldavad töövarjupäevad leida õpilastel teemasid ja juhendajaid oma uurimis- ja praktilisteks töödeks. Tavaliselt kestavad töövarjupäevad 1-2 päeva, harvemini 3-4 päeva.
Tutvuda saab ka eelmise aasta kokkuvõtte ja osalejate muljetega siin.
Näiteks võõrustasid töövarjusid eelmistel aastatel asutused ja teadlased:
| Urmas Lips professor Tallinna Tehnikaülikool, Loodusteaduskond, Meresüsteemide instituut | Merele minek ja mõõtmised merel uurimislaevaga. Teemad on kõik seotud Läänemere keskkonnaseisundi ja selleks tehtavate uuringutega (eutrofeerumine, toitainete ja hapniku jaotus, mereprügi, veealune müra, patogeenid jmt). |
| Are Kont vanemteadur Hannes Tõnisson, vanemteadur Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut, Ökoloogia keskus | Tegemist on rannikute uurimisega, täpsemalt rannajoone ja -profiili muutuste mõõdistamise, rannavallide mõõdistamise, setete eri fraktsioonide värvimise ja rannalähedasse merre uputamise, mõningaste kaeve- ja puurimistöödega. Töövarjud saaksid meid neis töödes aidata ja samas veenduda, kas selline tegevus pakub huvi. Sel korral minnakse Saaremaale. |
| Priit Bernotas Peaspetsialist Hüdrobioloogia- ja kalanduse õppetool | Töövari saab näha mismoodi käib teaduslik kalapüük, milliseid vahendeid ning metoodikat rakendatakse püügil ja muidugi miks see üldse vajalik on. Töövari saab ettekujutuse, milline näeb välja püütud kalade analüüs, mida saadud andmetega peale hakatakse. Sõidame mootorpaadiga. Tegeleme ESTRUSEEL projekti raames Peipsi ääres või Lämmijärvel angerjapüügiga. |
| Lennart Lennuk Kogude osakonna juhataja Eesti Loodusmuuseum | Töövari saab osaleda loodusvaatluste maratoni Eesti Loodusmuuseumi vaatlusala korraldamisel. Sätime üles pop-up näituse, suhtleme inimestega, teeme loodusvaatlusi, tegeleme jooksvate korralduslike tegevustega. |
| Helen Orav-Kotta vanemteadur Tartu Ülikool Eesti Mereinstituut | Ranniku ja rannikumere vaatluste läbiviimine, proovide kogumine (mereprügi, vetikad, sete). Mõõtmiste tegemine. Töövarjud saaksid aktiivselt aidata ja uuringut läbi viia. |
| Viktoria Lepp projektijuht Meelis Niine projektijuht MTÜ Mondo | 1) MTÜ Mondo kontorikülastus ja vestlus sotsiaalsest ettevõtlusest (Ghana/Uganda/Afghanistani kogukondadega koostöös) ja maailmaharidusest ning keskuse lao/raamatukogu/Maailmakooli lehe korrastamine. 2) MTÜ Mondo poolt väljatöötatud muusikalise seina külastajatele tutvustamise juures toetamine suvistel muusikafestivalidel ja teistel avalikel üritustel. |
| Keskkonnaagentuur, Eluslooduse seire osakond | Ajuloendus kevad 2021 Soomaal uurimisalal. Ajuloendus see on loomade loendamine ahelikus metsas liikudes. |
| Keskkonnaagentuur, Eluslooduse seire osakond | Hirvlaste pabulaloendus. Igal kevadel toimub eesti metsades kindlates seirekohtades pabulaloendus mis kujutab endast seiretööd kus liigutakse gps abil mööda kujutletavat ruutu metsas ja pannakse kirja kõik loomade pabula ja junnihunnikud jm põnev mis leitakse. selle põhjal arvutatakse ulukiliikide arvukust igal aastal. |
| Keskkonnaagentuur, Eluslooduse seire osakond | Väikeste meresaarte haudelinnustiku loendus. sõidetakse paadiga Virtsust väikestele laidudele kus loetakse kokku kõikide haudelindude pesad ja mõnikord ka munad et teada saada kuidas meie lindudel läheb |
| Keskkonnaagentuur, Eluslooduse seire osakond | Kevadised lindude loendused ja seire (rähnid, röövlinnud, haned jne) Matsalus |
| Keskkonnaagentuur Eluslooduse seire osakond | LIFE IP CleanEST projekti raames välitööd Narva jõel (kalastiku seire). 10 aastase projekti käigus hinnatakse Virumaa veekogude seisundit ning viiakse läbi tegevusi seisundi parandamiseks. Üheks osaks seisundi hindamisel on kalastiku seire, mida viivad läbi Keskkonnaagentuuri kalastiku eksperdid. |
| Keskkonnaagentuur, Hüdroloogia osakond | Hüdroloogilistel välitöödel osalemine: võimalik õppida veeohutust välitöödel, hüdroloogilisi mõõtmisi ja vaatlusi (voolhulk, veetase ja -temperatuur; profileerimine, loodimine jne), talvel lisaks jääpuuri kasutamist ja jääpaksuse mõõtmist. Peips järvel tehakse lisaks ka veekvaliteedi mõõtmisi (temo, o2, ph, EC, läbipaistvus) |
| Keskkonnaagentuur, Ilmavaatluste osakond | Riigi ilmateenistuse ilmajaama inspektsioon: mõõdetakse lasekaugusmõõtjaga erinevaid objekte, salvestaakse äpi abiga päikese liikumise trajektoori, antakse visuaalseid hinnanguid jne. Väljasõidule järgneb andmete töötlemine ning inspektsiooniakti koostamine. |
| Kairi Põldsaar geoloogia peaspetsialist Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut | Geoloogia osakonna õppetöö korraldamine, programmijuhi töö, võimalusel välitöödel osalemine koos tudengite ja õppejõududega. |
| Sigrid Mahla personalijuht Rahvusarhiiv | Rahvusarhiivi säilitusosakonna tegevused (arhiivimaterjalie konserveerimine, arhiivimaterjali digiteerimiseks ettevalmistamine ja arhiivimaterjali digiteerimine), sealjuures üldine ekskursioon arhiivimajas Nooruse 3. Rahvusarhiivi kogumisosakonna arhivaari tegevused (arhiivimaterjali korrastamine). |
| Helene Uppin haridustöö kuraator Eesti Meremuuseumi Lennusadam | Haridustöö meremuuseumis, tegutseme Lennusadamas. Läänemere teemaliste haridusprogrammide jälgimine, vaatlemine ja tagasiside. |
| Priit Lätti teadur Eesti Meremuuseum | Kui ilma on, saame merele minna. Proovime allveeroboti ja sonaritöid teha. Kui ilma pole, siis nokitseme midagi maa peal. |