14.mail kogunesid järve- ja linnuvaatluse huvilised õpetajad ja õpilased Jääajakeskuse kõrval, et üheskoos läbi viia järvevaatluse harrastusteaduse päev. Uurimisobjektis ostus sellel korral Saadjärv, mis üllatas oma sooja vee, põhjaloomastiku ja taimede poolest kõiki osalejaid. Nimelt said enamus uurijaid esimest korda elus kokku puutuda järvepalli ja -ploomiga, mida Saadjärve kaldaalal rohkesti leidus.
Harilik karvvetikas ehk järvepall on mageveelise rohevetika üks kasvuvorm. Hea ülevaate järvepalli kohta annab Katrin Saar oma bakalaureusetöös “Järvepall, Aegagropila linnaei (Kützing)”. Eestis on järvepall looduskaitse all ning kuulub Punase Raamatu 3.kategooriasse.
Ümar pilvvetikas ehk järveploom on mageveeliste sinivetikate ehk tsüanobakterite koloonia. Järveploomid on levinud pigem külmemates veekogudes. Neid on leitud ka Gröönimaa järvedest. Kui Saadjärvest leitud järveploomid olid kuni 3 cm läbimõõduga, siis USA-st Oregoni osariigist on elanud 2,6 kg raskune ja pea 20 cm läbimõõduga pilvvetika kogumik. Järveploomidest on väimalik lisaks lugeda 2014.aastal ilmunud inglisekeelest teadusartiklist.
Lisaks pallimere uurimisele, said osalejad tutvuda veel mitmete teiste vees elavate organismidega alustades erinevate kaaniliikidega ning lõpetades vesilestaga. Kohtuti ka aastasambla, vesisamblaga ning päeva korraldusliku poole eest hoolitseja, Triin, püüdis kahvaga kinni mitu haugi.
Lisaks kahvadega vees tegutsemisele, oli võimalik Lauri Mällo käe all tuvuda Saadjärvel ja selle läheduses tegutsevate linnuliikidega. Kõik andmed kanti PlutoF Go rakendusega veebi teadlastele kastuamiseks.
Kas soovitaksid kolleegile harrastusteaduse koolitusel osaleda? Mida ütleksid talle soovitades osaleda?
- Et see on super koolitus.
- Sain teada Merlin äppist, millega linnuliike kindlaks teha.
- Lase rohkem õpilastel teha ja ära tee ise liiga palju ette.
- Vee uurimiseks ei ole vaja spetsiaalseid vahendeid, vaid enamus neist on köögikapis olema
Varem sellel aastal toimunud harrastusteaduse päevast saad lugeda siit: