26.-27. augustil kogunesid Pärnus Pernova Loodusmajas võrgustiku õpetajad aastakonverentsiks. Koos meenutati võrgustiku tegevustega seotud eredamaid hetki, loodi ühine visioon uueks õppeaastaks, tervitati uusi liikmeid ja jagati õpetajatevahelisi kogemusi. Lisaks said kõik kahe päeva jooksul osaleda põnevates töötubades sees ja väljas: õpiti tegema rannikuvaatlusi Pärnu rannaniidu looduskaitsealal, räägiti samblike olemusest ja tähtsusest metsa ökosüsteemis, tutvuti näitusel putukamaailmaga ning viidi läbi rollimäng “Apalanga mere riikide ühised mured”. Loodusvaatlused ja rollimängude töötoad ühendasid kokku meie võrgustiku kaks olulist külge – iga teemat sai käsitletud nii keskkonna kui ka maailmahariduse perspektiivist, et õpetajad oskaks ka enda õpilastele kestliku arengu teemasid loodusõpetuse tundi sisse punuda või inimeseõpetuse tundi hoopis keskkonnaprobleemide teemadega siduda. Lisaks töötubadele võeti ette Läänemere päeva rahvusvaheline traditsioon – väljakutse The Plunge ehk ühine hüpe Läänemere lainetesse ükskõik mis ilmaga! Õhtusöögiks söödi kohalikku kala, jagati oma erksamaid Läänemerega seotuid mälestusi ja anti lubadused, et olla merele parem sõber ja aidata kaasa selle jätkusuutlikusele.
9. augustil võõrustas meie Unesco ühendkoolide võrgustiku Läänemere Projektiga liitunud koolide õpetajaid ja õpilasi Vaibla Linnujaam Võrtsjärve põhjakaldal. Nimelt toimus esimene kuuest kodanikuteaduse õppepäevast, mille teemaks oli lindude ökoloogia ja kestlik areng.
Terve päeva vältel jälgiti põnevusega rõngastusjaama tööd, osalejad said käe külge panna nii lindude võrgust harutamisel, määramisel, rõngastamisel kui ka vabastamisel. Õppepäeva juhendasid Tartu loodusmaja ornitoloogiaringi juhendaja Aire Orula ja rõngastusjaama rõngastaja Kristjan Adojaan, kelle eestvedamisel sai kõrva taha pandud mitmekülgseid teadmisi lindude rände, rändel esinevate takistuste ja probleemide kohta, lindude määramise, rõngastamise ja uurimise kohta, samuti elupaikade kadumise ja väljasurevate liikide kohta. Kohapeal tutvustati Vaibla linnujaama ja üldiselt Eesti rõngastamise ajalugu. Samuti tutvustati osalejatele põhjalikult võimalusi, kuidas õpilaste linnuvaatlusi e-Elurikkuse andmebaasi sisestada, milliseid andmeid vaatlustel koguda ja miks kodanikuteaduses osalemine Eesti ornitoloogia jaoks nii oluline on. Õpetajad said tutvuda määramisraamatutega ja tehniliste vahenditega. Koos arutleti ka õpetajate vajaduste üle, kuidas koolides paremini linnuvaatlusi läbi viia ja millistest õppematerjalidest puudust tuntakse. Sügiseks valmib BSP õppematerjal, mida õpetajad saavad õppeasutustes linnuvaatluste läbivimisel kasutada.
Sel sügisel ja järgmisel kevadel on tulemas veel 5 õppepäeva üle Eesti, teemadeks rannikuvaatlused, õhukvaliteedi vaatlused, fenoloogilised vaatlused, järve- ja jõevaatlused. Oodatud on koolide ja huviringide õpetajad, kes sooviksid enda õppeasutuses BSP loodusvaatlusi läbi viima hakata ja koos õpilastega kodanikuteadusesse panustada.
BSP kodanikuteaduse õppepäevi toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Kutsume õpetajaid, õpilasi ja huviringide juhendajaid osalema Läänemere Projekti rannikuvaatluste programmi õppepäeval, mis toimub 17. septembril 2021. aastal Harjumaal Viimsis.
Õpime koguma mereelustikku ja määrama vetikaid ja selgrootuid.
Tutvustame ja teeme koos läbi ülesanded erinevatele vanusastmetele.
Paneme käed külge vee soolsuse, temperatuuri ja teiste parameetrite mõõtmisel Vernier’i seadmega ja mikroplastiku kaardistamisel rannikul.
Tutvume mereelustikku, keskkonnaseisundit ja inimmõju sisaldavate andmebaasidega ning näitame, kuidas koos õpilastega oma vaatlusandmete kaudu teadusesse panustada.
Tegevused toimuvad Viimsi rannas ja Viimsi Raamatukogus. Õppepäeva juhendavad merebioloogid Helen Orav-Kotta ja Jonne Kotta ning BSP rannikuvaatluste programmijuht Karin Keert.
Õppepäevale on oodatud õpetajad ja õpilased, kes juba osalevad rannikuvaatluste programmis ning samuti need, kes on alles alustamas. Arendustööde käigus täiendame programmi nii, et seda saaksid läbi viia õpetajad ja huviringide juhendajad algklassidest gümnaasiumini.
Palume õpetajatel kutsuda õppepäevast osa võtma ka õpilasi! Õppepäeva kohtade arv kokku on 35, umbes pooled kohad on tagatud õpilastele.
PÄEVAKAVA
10.30-10.45 Saabumine Viimsi raamatukokku, tervituskohv 10.45-11.15 Päeva sissejuhatus: rannikute seisund Eestis ja maailmas 11.15-11.30 Jalutuskäik randa 11.30-13.00 Kaks paralleelset töötuba: 1) Mereelustiku kogumine ja määramine, uue määramislina ja töölehtede tutvustus 2) Vee soolsuse, temperatuuri ja teiste parameetrite mõõtmine Vernier’i seadmega ja mikroplastiku kaardistamine rannikul, tegevused eri vanusegruppidele 13.00-14.00 Lõunapaus 14.00-15.30 Töötoad (gruppide vahetus) 15.30-15.45 Jalutuskäik raamatukokku 15.45-16.45 Töötubade laboratoorne osa ja vaatlusandmete sisestamine 16.45-17.00 Kohvipaus 17.00-18.00 Arutelu ja tagasiside
NB! Vastavalt valitsuse poolt 19.08 kehtestatud korrale 26. augustist laieneb COVID tõendi esitamise nõue kõikidele üritustes või tegevustes osalistele (alates 18. eluaastast), sõltumata inimeste arvust. See tähendab, et tegevustes saavad osaleda üksnes vaktsineerimiskuuri läbinud, COVID-19 haiguse läbi põdenud või negatiivse testitulemusega inimesed (antigeeni kiirtest kuni 48 tundi varem või PCR-test kuni 72 tundi varem; testimise peab läbi viima tervishoiuteenuse osutaja). – – – TRANSPORT Oleme tänulikud, kui kasutate kohale jõudmiseks ühistranspordi, kuna selle ökoloogiline jalajälg on väiksem. Juhul, kui peate isikliku autot kasutama julgustame võtta peale kaasreisijaid (andke teada oma valmidusest autot jagada korraldajatele). Tagastame sõidukulu läbitud kilomeetrite ja auto keskmise kütuse kulu põhjal. – – – HIND Osalustasu on 15 EUR. Hind sisaldab lõunasööki ja kohvipause.
Registreerimine on avatud 9. septembrini. Registreerige ennast SIIN.
Selleks õppeaastaks on kodanikuteaduse vaatlusprogrammid jõudnud lõppeda ja saame teha kokkuvõtteid. Hoolimata keerulisest aastast ja pikkadest kaugõppe perioodidest oli programmidel siiski osalejaid. Aasta läbi tehti üle Eesti vaatlusi ja täname selle innukuse eest kõiki vaatlustel osalenud õpilasi ja õpetajaid!
BSP lindude ökoloogia programmides oli sel õppeaastal kokku 954 osalejat. Hea koostöö jätkus Tallinna ja Lahemaa rahvuspargi piirkonna BSP koolidega. Vaatlejaid oli aasta jooksul 173 õpilast, läbi viidi sügisene vaatlus, kesktalvine veelinnuloendus ja lihavõtte-linnuloendus. Lisaks osales erinevates lindude tundma õppimise tegevustes nagu looduspäevadel, retkedel ja viktoriinides üle Eesti 781 inimest, sealhulgas palju õpilasi. Kokkuvõtet saab lugeda siit – Lindude ökoloogia programmi aruanne 2021. Lisaks saab tutvuda koolide linnuvaatlusprotokollidega siin.
Fenoloogilistest vaatlustest 27.02-08.06 võttis osa 51 õpilast 5 BSP koolist. Vaatlejateks olid 2. – 7. klassi õpilased ja vaatluspaikadeks Kohtla-Järve, Hiiumaa-Palade, Pärnu-Jaagupi, Lihula ja Põlva. Vaatlusi tehti kooli ümbruses ja kodude aedades, samuti lähimas metsas. Eesmärk oli märgata ja määrata 20 erinevat kevadist liiki, kõiki liike ei õnnestunud ühelgi osalejal seekord näha. Kokkuvõtet saab lugeda siit – Fenoloogiliste vaatluste aruanne 2021.
Rannikuvaatlused toimusid sügisel ja kevadel Põhja-Eestis ja Pärnumaal, kokku viidi läbi 4 rannikuvaatlust, millest võttis osa 7 eri kooli ja 331 õpilast vanuses 12-18 a. Lisaks lindude loendamisele määrati ka taimi ja loomi, korjati prügi ja otsiti mikroplasti. Sel korral olid prügi kogused märgatavalt väiksemad kui varasemalt, samuti võrreldes eelnevate aastatega loendati väga vähe linde. Kokkuvõtet rannikuvaatlusest saab lugeda siit – Rannikuvaatluse aruanne 2021
Õhu kvaliteedi programmis osalesid sel õppeaastal 16 kooli õpilased, vanuses 3. -11. klass. Programmi esimeses osas on vaadeldi okaspuid 3 kooli poolt, teises samblikud 5 kooli poolt ja kolmandas osas vaadeldi vahtra-pigilaiku 16 kooli poolt. Samblike ja okaspuude vaatlustulemused on olnud aastate lõikes sarnased, järelikult õhu kvaliteedi olulisi muutusi täheldada ei saa. Vahtra-pigilaigu vaatlusest oli esmakordselt väga suur osavõtt. Kokkuvõtet saab lugeda siit – Õhu kvaliteedi programmi kokkuvõte 2021.
Jõevaatlustel osales 2021 kevadel 3 kooli kolme erineva jõe ääres. Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium 10. klassid tegi vaatluse Suur-Emajõel Tartus, Juhan Liivi nimeline Alatskivi Kooli 5. klassid tegid vaatluse Alatskivi jõel, Kadrina Keskkool tegi vaatluse Loobu jõel. Vaadeldi ilma, veetemperatuuri, voolukiirust, vetikaid, taimestikku, loomastikku, vee omadusi ja näitajaid. Vaadeldud jõgedest olid heas seisus Loobu ja Alatskivi jõgi ning ka Emajões oli seisund keskmine, normaalne. Kokkuvõtet saab lugeda siit – Jõevaatluste kokkuvõte 2020-2021.
Tartu loodusmaja kasutab BSP võrgustiku kodanikuteaduse programmidel EcoLabBox keskkonnateaduslikku kohvrikomplekti vee, pinnase ja õhu proovide võtmiseks, et enda ümbritseva looduskeskkonna seisundit täpsemini analüüsida. Kohver on mõeldud õpilastele välitöödele ja praktikumidele loodusesse kaasa võtmiseks. Julgustame võrgustiku õpetajaid EcoLabBox oma jõevaatluse ja veekvaliteedi kodanikuteaduse programmides kasutama ning ka enda koolidesse hankima!
Vaata kohvrist tutvustavat videot:
EcoLabBoxil on olemas üksikasjalik juhend inglise keeles, veekeemia katsete juhised on eesti ja vene keeles. Kohvriga saab teha ka õhu ja mulla uuringuid.
EcoLabBoxi abil saab testida järgmisi veekeemia parameetrite väärtusi: pH, veekaredus (Saksa veekaredusskaala järgi) ning ammooniumi, nitraadi, nitriti, fosfaadi sisaldus.
Parameeter
Väärtus normi piires magevees
pH
6,5–8,5
Ammoonium
< 0,5 mg/l
Nitraat
< 50 mg/l
Nitrit
<0,1 mg/l
Fosfaat
<0,5 mg/l
Eesti Keskkonnagentuur ja Eesti Keskkonnauuringute Keskus järgivad oma veeproovide analüüsides Keskkonnaministri määruses nr 19 toodud piirnorme. Selle kohaselt on nt Emajões aktsepteeritavad väärtused järgmised:
Üldlämmastik (aritmeetiline keskmine; mg N/L): väga hea klass ≤1,5, hea klass 1,6-3,0, kesine klass 3,1-6,0, halb klass 6,1-8,0, väga halb klass ≥8,1
Üldfosfor (aritmeetiline keskmine; mg P/L): väga hea klass ≤0,050, hea klass 0,051-0,080, kesine klass 0,081-0,100, halb klass 0,101-0,120, väga halb klass ≥0,121
Ammooniumlämmastik (NH4-N; 90% tagatusega väärtus; mg N/L): väga hea klass ≤0,10, hea klass 0,11-0,30, kesine klass 0,31-0,45 mg/L, halb klass 0,46-0,60 mg/L, väga halb klass ≥0,61
pH (10% tagatusega väärtus) väga hea klass 6-9, väga halb klass <6 või >9
Lahustunud hapniku küllastustase (10% tagatusega väärtus; % küllastusastmest): 1) tumeda veega vooluveekogudes: väga hea klass ≥61, hea klass 60-50, kesine klass 49-40 mg/L, halb klass 39-35 mg/L, väga halb klass ≤34; 2) heleda veega vooluveekogudes: väga hea klass ≥70, hea klass 69-60, kesine klass 59-50 mg/L, halb klass 49-40 mg/L, väga halb klass ≤39
