Veidi enne kooliaasta algust, 24.-25.augustil kogunesid UNESCO ühendkoolide ja Läänemere Projekti võrgustiku õpetajad, õpilased, koostööpartnerid ning teised huvilised Tallinna, et üheskoos uusi teadmisi saada ja enne õppetöö algust omavahel kohtuda.
Seekordse konverentsi fookuses oli valeinfo globaalsetes teemades, noorte osaluse ja koolidemokraatia. Esimene konverentsipäev leidis aset Tallinna Teletornis, kus hommikused tervitussõnad andsid edasi Saksamaa suursaadik Jan Scheer ja Teletorni juht Kertu Saks.
Päev jätkus Tartu Ülikooli meediauuringute kaasprofessori Maria Murumaa-Mengeli taktikepi all, avastades erinevaid platvorme, algoritme ja sotsiaalmeediat ehk meie kaasaegseid infokeskkondi. Nii mõnegi osaleja jaoks olid Maria ettekanded ja juhitud töötuba silmiavavad ja raputavad: see kuidas meie nutikäitumist detailselt jälgitakse ja kasutatakse raha teenimise eesmärgil; et TikTokis leidub täiesti avalikult lapsi seksuaalväärkasutamist kujutlevat AI-loodud sisu, ning et sotsiallmeedia ruum tundub täis ebaviisakaid, inimõiguste vastaseid ja keskkonnavaenulike inimesi, kuigi reaalsuses need on ühed ja samad (meie kontekstis tihtilugu Venemaa mõjutuskampaaniate raames palgatud) käputäis inimesi.
Maria Murumaa-Mengeli ettekandest jäi kumama mõte, et see, mida teame meid ümbritsevast maailmast on suuresti pärit meediast, seega peab tähelepanu pöörama reaalsuse ja representatsiooni eristamisele.
Siinkohal tuleb aru saada ka sellest, kas tegu on tõese- või väärinfoga ning ekstitavat infot on mitu liiki:
VÄÄRINFO- misinformatsioon - vale, valesti mõistetud, ebatäpne ehk tahtmatult eksitav info.
DESINFORMATSIOON - disinformatsioon - teadlikult ebatõene või eksitav info, mis teenib selle looja või levitaja eesmärke.
KURIINFO - malinformatsioon - õige info, mida kasutatakse strateegiliselt hetkel organisatsiooni, riigi või inimese vastu kahju eesmärgil.
Grupitööna otsiti ja hinnati meedias levivate narratiivide nagu “Kliimamuutused ei ole inimtekkelised”, “Demokraatia ei vääri kaitsmist” jt allikaid: uuriti kas esitav sisu on emotsionaalne, tugineb faktidele või arvamusele, kes on infoallika sihtrühm ja millises kontekstis väidet kasutatakse. Võeti appi ka AI, mis üldiselt püüdis võltsnarratiivi uurijat õigele teele suunata ja tuua välja selle kaalutletust, kuid siiski mitte kõik AI mudelid on täiesti erapooletud.
Osalejad said Maria poolt kaasa ka 10 punktist koosneva listi, mille abil igapäevaselt oma tarbitavat infot ja selle õigsust kontrollida.
“Turvalist digikäitumist tuleb õpetada juba maast madalast”
Kui tavaliselt on digiteemad aktuaalsed pigem vanemates kooliastmetes, puutuvad digitaalse meediaga kokku ka väiksed lapsed ning ka nende harjumusi saavad lapsevanemad ja õpetajad kujundada. Eesti keeles on just hiljuti loodud õppekomplekt “Suur digiseiklus”, mis aitab kujundada turvalisi digiharjumusi nii lasteaias kui I kooliastmes.
Kui ka sina tahad olla selle teemaga kursis, siis tutvu allpool olevate keskkondadega:
- Digimentorid
- Propastop
- Delfi faktikontroll
- Riigikantselei igakuine inforuumi ülevaate meililist
- Haridus- ja Teadusministeeriumi meediapädevuse infokiri
- Suur digiseiklus
Peale Maria Murumaa-Mengeli ettekande tutvustas Nicolaus Limbourg (Institute of Strategic Dialoque) kriitilise meediaoskuse praktikaid ja meetodeid. Ka tema ettekandest said osalised kaasa erinevaid võimalusi, kuidas valeinfot ära tunda. Üheks selliseks oli näiteks SIFT meetod, aga ka tihti aitab ka lihtne pildi pöördotsing ehk reverse picture search. Uusi mõtteid ja meetodeid, mida testima hakata said kaasa nii õpilased kui ka õpetajad.
Päeva lõpetasid Teletorni programmijuhid, kes viisid läbi Reels Labi töötoa, mille raames loodi erinevaid Teletorni tutvustavaid videosid ehk reelse. Peale päeva kokkuvõtet lahkuti Tallinna Teletornist, et ennast järgmiseks tegusaks päevaks välja puhata.
Teisel päeval, 25.augustil alustati konverentsipäeva Viimsi SPA hotellis, kus päeva tervitussõnad laususid UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon nõunik Madli Kumpas ning Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja Heili Griffith. Mõlema kõnest jäi kõlama mõte, et kohe ei pea kõike suurelt ette võtma, vaid iga väike samm loeb, kui kaasata õiged inimesed. Nii tõi Heili Griffith välja ka selle, et Eesti noored on kodaniku teadmised küll väga kõrgel tasemel, kuid ei tunne kahjuks, et neil oleks demokraatiat võimalik praktiliselt rakendada.
Sama teemaga jätkas ka Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse aseesimees Tristan Eriste, kes pani nii õpetajad kui õpilased mõtlema selle üle, kui palju on õpilasesindused meie koolivõrgus ikkagi otsustesse ja tegudesse kaasatud ehk milline on meie koolidemokraatia. Selle demostreerimiseks näitas Tristan Roger Hart’i (1992) noorte osaluse redelit, et saalis istujad saaksid analüüsida, millisel redelipulgal nende õppeasutus asub ja mida saaksid teha ülespoole ronimiseks.
Peale koolidemokraatia sisemaailmaga tutvumist suunduti sihtgruppidele suunatud töötubadesse.
- “Väikeste maailmakodanike osalusvõimalused” Triin Sooäär, Lastekaitse Liit (õpetajad, lasteaed ja I kooliaste)
- “Kuidas olla aktiivne maailmakodanik oma koolis” Tristan Eriste, Eesti Õpilasesinduste Liit (õpilased)
- “Noorte maailmakodanike osaluse toetamine koolides” Liina Savolainen, Eesti Noorsootöötajate Kogu (õpetajad, II-IV kooliaste)
Töötubadest uusi teadmisi pungil liikusid õpilased tänavakunsti töötuppa, kuniks õpetajad said kuulda ja mõtteid vahetada uue õppeaasta teemade ja tegevuste osas.
Traditsiooni kohaselt võeti konverentsil ametlikult vastu uued UNESCO ühendkoolide võrgustiku liikmed, kes tutvustasid ülevaatlikult oma eelmise aasta tegevusi.
- Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium
- Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium
- Rocca al Mare kooli Veskimöldri Lasteaed
- Pangapealse Lasteaed
Fotograaf: Aivo Kallas
Konverentsi toimumist toetasid Haridus- ja Teadusministeerium, Keskkonnainvesteeringute Keskus, Saksamaa Suursaatkond Eestis ja Tallinna linn.