Kas haridus päästab maailma?
Johanna Helin, MTÜ Mondo maailmahariduskeskuse juhataja, UNESCO ühendkoolide koordinaator
Märtsi algul osalesin Ottawas Kanadas UNESCO hariduskonverentsil, kus arutati hariduse rolli rahu ja kestliku arengu tagamisel. Teema on aktuaalne mitmel põhjusel. Esiteks nõuavad uued kestliku arengu eesmärgid, mille kõik maailma riigid on ühiselt vastuvõtnud, et haridussüsteem valmistab ette aktiivseid kodanike, kes hoolivad nii loodusest kui inimõigustest ning on valmid muutma maailma õiglasemaks ja kestlikumaks. Teiseks, maailmas toimuv ebavõrdsuse ja ekstremismi kasv, kliimamuutused ja konfliktid annavad selleks selge vajaduse.
Aga milline haridus toob meile soovitud tulemuse? Maailmas on piisavalt näiteid sellest, kuidas haridus võib olla sama hästi nii probleem kui lahendus. Nelson Mandelat tsiteerides: ”Mitte keegi ei vihka teist inimest sündides tema nahavärvi, päritolu ja religiooni tõttu. Ühiskond õpetab inimesi vihkama”. Tehes seda mh kooli kaudu. Usk haridusse kannatab nähes, kuidas “kõrgelt haritud” inimesed eksploiteerivad loodust ja teisi inimesi oma kasu nimel, alustavad konflikte ja levitavad viha. Samas, nagu Mandela ka optimistina märkis: “kui (inimesi) on võimalik õpetada vihkama, siis neid on võimalik õpetada ka armastama, sest armastus on inimesele loomulikum kui vihkamine.”
UNESCO kaks võtmetähendusega haridusprogrammi: kestliku aregut toetav haridus ning maailmakodanikuharidus, põhinevad arusaamale, et meil on nii ühine planeet kui ühine inimkond, mida on võimalik hoida ainult õiglase, kestliku ja rahuliku kooselu kaudu. Kvaliteetse hariduse viie põhipädevuse kaudu: õppida olema, õppida teadma, õppida tegema, õppida elama koos (kestlikult), ning uue suunisena õppida muutma ja muutuma, peaksid arenema vajalikud oskused, teadmised ja väärtused, mis tagavad kestlikuma maailma. Eesmärkiks on maailmakodanik, kes saab aru maailma mitmekesisusest ja kompleksusest ning tahab töötada koos teistega parema maailma poolt.
Konverents tõi kokku erinevaid kogemusi ja arvamusi sellest, kuidas neid kompetentsusi kõige paremal viisil arendada ja mõõta. Häid näiteid sellest, kuidas lõimida teemad õppekavadesse saab nt lähinaabritelt Soomest või Saksamaalt, kuidas tuua teemad osaks kooli keskkonda – Jaapanist või Taanist, ning kuidas valmistada selleks ette õpetajaid nt Kanadast.
Möötmise osas pakub Eestile kindlasti huvi teadmine, et aastast 2018 möödetakse ka PISA uuringute kaudu õpilaste globaalseid pädevusi. OECD järgi on maailmakodaniku võtmepädevus analüütiline ja kriitiline mõtlemine, oskus vaadata asju erinevatest vaatenurgadest, esitada kriitilisi küsimusi, vahetada vajadusel seisukohta. Eriti oluline on tänasel päeval õppida meedialugemisoskust. Samuti on pädevusteks oskus teha koostööd, empaatiavõime ning paindlikkus. Teadmistena möödetakse arusaama globaalsetest teemadest ning kultuuride tundmist ja mõistmist. Globaalseid teemasid on mh kliimamuutused, kestlik majanduskasv, konfliktide lahendamine, demokraatia ja võrdõiguslikkus. Neid teadmisi on hea arendada nt ÜRO kestlike arengueesmärgide uurimise kaudu, mis sobivad hästi ka projektiõppe teemadeks. Maailmakodaniku väärtuste ja hoiakute põhialusena on inimõiguste ja kultuuride mitmekesisuse väärtustamine. Erinevus on rikkus, millest sünnib ka edasiviiv innovatsioon. Avatus ja vastutustunne on maailmakodaniku hoiakute ja mõtlemise põhjaks. PISA uuringusse lisatakse ka enesehindamise osa, millega püütakse hinnata raskelt mõõdetavaid asju nagu empaatiaoskus, avatus erinevate kultuuride vastu ning vastutustundlikkus.
Aga mis on Eesti olukord globaalsete pädevuste arendamises? Kas meil on lootust ka nendes teadmistes, oskustes ja väärtustes maailmas esirindel olla?
Olen umbes kümme aastat teinud koolidega koostööd maailmahariduse edendamisel ning selle kogemuse põhjal tundub, et on nii lootust kui arenguruumi. On palju aktiivseid õpetajaid, kes oma eeskuju ja õpetuse kaudu arendavad oma õpilastest hoolimist nii kodukoha, Eesti kui laiema maailma vastu. Sest ei tohi karta, et need oleksid omavahel vastuolus – laiem maailmapilt ei vähenda oma kodukoha armastust. Vastutustunnet on vaja nii kodustes tegemistes, kui globaalsetes sõltuvussuhetes. Samas on kahju näha, kuidas need tublid õpetajad jäävad mõnikord oma püüdlustes üksinda, kui struktuur, kolleegid või juhtkond nende tööd piisavalt ei toeta.
Vahel on Eestis ka tunda teatud skeptilisust väärtuskasvatuse kohta, just kui selle eesmärgiks oleks ideoloogiline ajupesu ülevalt alla. Unustatakse ära, et aktiivseid ja motiveeritud Eesti ja maailmakodanike aga ei arendata käsu korras, vaid hoiakud ja väärtused arenevad pideva kriitilise arutelu ja isiklike kogemuste kaudu. Kooli ülesanne on suunata õpilasi selliste väärtuste ja hoiakute suunas, mis võimaldavad noortel olla vastutustustundlikud ja loovad maailmakodanikud ning edendavad maailmas rahu ja kestliku arengut. Tulles tagasi Mandela optimismi juurde: ”hea haridus on kõige tugevam relv, mida saab kasutada maailma muutmiseks”.
Õppida elama koos kestlikult (kestliku arengu eesmärk 4.7)
“aastaks 2030 on kõigidel õppijatel kestliku arengu edendamiseks vajalikud teadmised ja oskused, sh kestliku arengut toetava hariduse, inimõiguste, võrdõiguslikkuse, rahuhariduse, maailmakodanikuhariduse ja kultuuride mitmekesisuse väärtustamise kaudu”.
Eesmärki saavutamise indikaatoriks on, kui hästi kestliku arengut toetav haridus ja maailmakodanikuharidus on lõimitud rahvuslikesse hariduspoliitikatesse, õppekavasse, õpetajate koolitusse ja õpilaste hindamisse.
Lugudest tegudeni
Gedy Siimenson, Tartu loodusmaja ringijuhendaja, UNESCO Läänemere Projekti Eesti tegevuste koordinaator
Olin lennul Kanadasse häiritud sellest, et unustasin oma termostassi koju ja võtsin vastu lennukil pakutud plasttopsi. Hakkasin seda topsi siis ühest lennukist teise vedama ja palusin stjuardessidel tassi erinevate vedelikega täita. Lõpuks keeldus üks stjuardess mulle plasttopsi kuuma teed kallamast, sest see olevat tervisele halb. Ütlesin, et tean seda, naeratasin ja tänasin teda. Mingil hetkel tassike ei pidanud enam vastu ja pidin vastu võtma veel teisegi. Sealhulgas sõin ära ka mitu mitmeti pakendatud lennukilõunat, sest kaasavõetud puuviljad said pika reisi alguses juba otsa. Teades, kui tähtsale konverentsile lendan, ei teinud mu otsused mind väga õnnelikuks.
Jõudnud UNESCO hariduskonverentsile, mis keskendus rahu ja kestliku arengu õpetamisele, sain aru, et ka siin on veel arenguruumi. S.t. jõuda sõnadest kaugemale, et ka iga sündmus ise väärikalt laval ettekantud lugude väärtusi kannaks. Siiski oli meeldiv tõdeda, et suur osa osavõtjatest oli samal meelel. Ja eks me kõik selleks ju kokku tulimegi, et arutada, kuidas üheskoos edasi veel hoolivamaks ja kestlikumaks saada.
Viie päeva jooksul osalesin kokku 20-s erinevas töötoas ja plenaaristungil. Esimene konverentsipool oli pühendatud kestliku arengu eesmärkidele, mida alustati diskussiooniga teemal “Missugune üks kestliku arengu hariduse õpetaja olema peab?“. Igalpool maailmas eeldatakse õpetajalt universaalset õpetust, õpilaste kaasamise oskust, motiveerivaid ja innovatiivseid meetodeid, kuid eriti toodi esile globaalsete protsesside seostamist kohalike oludega. Kestliku arengu eesmärke pole võimalik saavutada maailmakodanike vahelise rahu ja koostööta. Ülejäänud konverents keskenduski praktiliste lahendustele, kuidas koostööd teha, teineteisega arvestada ja toetada universaalseid väärtusi.
Siinkohal toon välja mõned näited koos vihjetega lisainfo saamiseks:
- Saksamaalt ja Suurbritanniast tulid kohale RootAbility liikumise loonud tudengid, kes tutvustasid 25-s Euroopa ülikoolis rakendatavat rohelise kontori mudelit. Eestit veel nende liitujate nimekirjas polnud. Liitumiseks leaib kontaktid liikumise kodulehelt (http://rootability.com/).
- Mängustamisele lähenes psühholoogia, tehnoloogia ja ökoloogia liitmisel ning hormoonide tasandilt MEGA (http://megageneration.com/) esindaja Moldovast, kelle kireks on luua mõjuga arvuti- ja lauamänge. Töötuba viidi läbi koos Peruu MTÜ-ga Planeta Oceano (http://www.planetaoceano.org/), mille missiooniks on mereelustiku kaitse. Üheskoos plaanitakse Peruu mereelustiku olukorda kajastava mängu loomist.
- Kõiki koole kutsuti osalema maailmas tekkivate jäätmete ringlust uurivas prjojektis Trashed World (https://www.trashedworld.com/). Projekti õpimoodul loodi dokumentaalfilmi „Trashed World“ põhjal ning Eestist on selle projektiga hetkel liitunud vaid Marja-Liisa Saulep Kivimäe Põhikoolist.
- 9.aprillini kutsub Momentum For Change üles kõiki maailma organisatsioone ja kodanikke registreerima oma kliimamuutust käsitlevaid projekte, et valida üks suurima mõjuga projekt ja selle korraldajad kutsuda novembris Bonn’i kliimakonverentsile Saksamaale (https://momentum.unfccc.int/).
- Nutiseadmete omanikud saavad rõõmustada, sest konverents oli stardiplatvormiks maailma päästmise mängule (http://worldrescuegame.com/), kus kuus erinevat tegelaskuju lahendavad erinevaid globaalprobleeme.
- Jaapanlased on valmistanud kliimamuutuse teema käsitlemiseks tummfilmi, mida kõik koolid võivad kasutada tunni sissejuhatuseks ja huvi äratamiseks (https://kiitosblog.wordpress.com/).
- Uppsala Ülokooli esindajad tutvustasid erinevaid õppematerjale, mida on võimalik alla laadida kodulehelt: http://www.balticuniv.uu.se/
- Goi Peace Foundation kutsus kooliõpilasi ja noori 15.juuniks esitama esseesid teemal „Learning from Nature“ (https://www.goipeace.or.jp/en/work/essay-contest/).
- Radikaliseerumise põhjustest ja abinõudest tegi liigutava ning sisutiheda ettekande Nick Taylor (http://foundation4peace.org/), kelle sõnul konverentsi kõige olulisem õppematerjal asub selle dokumendi leheküljel number 29: http://unesdoc.unesco.org/images/0023/002329/232993e.pdf
- UNESCO ühendkoolide rahvusvaheline koordinaator jagas keskkooliõpilastele mõeldud kliimamuutuse õppemoodulit (http://unesdoc.unesco.org/images/0021/002197/219752e.pdf).
Nimekiri jätkuks veel pikalt, aga siinkohal peatan end ja suunan huvitundvad inimesed ürituse lehele isiklikku uurimistööd tegema: http://en.unesco.org/esd-gced-week.
Väga meeldiv oli konverentsil näha, et sõna said võtta nii vanavanemad, noored vanuses 18-35.aastat, noored keskkoolist ja isegi 9-aastane ÜRO lapsautor Jona David, kes kõik püüdsid inspireerida õpetajaid oma tööd veel tulemuslikumalt tegema. ÜRO lapsautorite raamatutega saab tutvuda siin: http://www.vofg.org/books/.
Lend kodumaa suunas käis hoopis teises rütmis kui lend Kanadasse. Loonud kontakte üle maailma, olin põnevil, et koju jõudes oma kogemusest kolleegidele rääkida saan ning edasist koostööd võrgustike vahel planeerima saan hakata. Eks elu näitab, kuidas täpselt üheskoos parema tuleviku suunas liikuma hakata saame.
