oktoober 2018 archive

BSP veebiviktoriin 2018 on avatud!

Läänemere kohta võib õppida erinevaid meetodeid kasutades. UNESCO ühendkoolide Läänemere Projekt kasutab ühe meetodina ka rahvusvahelist Läänemere veebiviktoriini, mida kooliõpetajad saavad hõlpsasti oma tunnikavasse liita. 
 
Viktoriin on rahvusvaheline ja seetõttu saavad osalejad arendada ka oma inglise keele oskust, sest kindlasti leiab igaüks midagi uut oma sõnavarasse. Teisalt võimaldab veebiviktoriin arendada õpilaste iseseisvat info otsimise oskust, mille abil saab osaleja iga kord veidi paremaks uurijaks. Loomulikult loodame tekitada huvi ka teadlaskarjääri vastu ning kasvatada õpilaste keskkonnateadlikkust. Selleks kogume igal aastal veebiviktoriini küsimusi just BSP õpetajatelt üheksast UNESCO ühendkoolide Läänemere Projekti võrgustikuga liitunud riikidest. Sel aastal vormistas kümnenda viktoriiniküsimuse BSP tegevusi pikalt jälginud Sophia Ülikooli professor Hideki Maruyama Tokyost, Jaapanist.
Viktoriini vormistame mugavalt Walk & Learn poolt loodus veebiviktoriini e-platvormile, mis arvestab automaatselt osalejate punkte.
 
Läänemere Projekti ehk BSP veebiviktoriin toimub juba kuuendat korda ja selle läbiviimist toetab Haridus- ja Teadusministeerium. Eelmisel aastal oli viktoriinis osalejaid üle 800.
 
Viktoriinis võivad osaleda kõikide koolide õpilased, kes inglise keelt oskavad, kuid vaid UNESCO ühendkoolide ja BSP võrgustiku koolide õpilased saavad osaleda auhindade loosimises. Antakse välja nii rahvusvahelisi kui ka riiklikke auhindu. Õiged vastused ja osalejate tulemused postitame BSP rahvusvahelisele kodulehele detsembris, enne jõule (http://www.b-s-p.org/home/).
 
Viktoriini võivad teha ka õpetajad, kuid neil palume lisada oma nime järele märkuseks *(õpetaja), sest nii saame punktiarvestusest õpetajate vastused eraldi kokku koguda.
 
Viktoriini võib teha näiteks kooli arvutiklassis näiteks inglise keele, geograafia või bioloogia tunnina. Viktoriini läbimiseks kulub aega vähemalt 30 minutit, aga maksimaalselt annab süsteem aega 60 minutit. Viktoriini lahendades on indlasti on vaja internetiühendust ning heli kuulamiseks, video vatamiseks vajalikku tehnikat.
Maksimaalselt on võimalik saada 100 punkti. Aga kindlasti on enne viktoriini tegemist vaja teada seda, et iga õpilane saab osaleda vaid ühe korra (loetakse tema esimene skoor) ja küsimustele vastatakse kindlas järjekorras ning esimese küsimuse juurest edasi liikudest pole võimalik enam tagasi minna ning seda parandada. Seega tuleb oma vastuses enne järgmise küsimuse juurde liikudes kindel olla.
 
Võimalusel küsige õpilastelt viktoriinile ka tagasisidet ning saatke see korraldajale: gedy.siimenson@teec.ee.
Tahaksime teada, kas õpilastel oli huvitav seda teha, missugused küsimused olid keerulised ja kuidas neile meeldib viktoriini ülesehitus.
 
Viktoriin on avatud 17.oktoobrist 17.detsembrini 2018!
Auhinnasaajate nimed avaldatakse jaanuaris 2019.
 
 
Eelnevate aastate viktoriiniküsimused ja vastused leiad siit:  http://bsp.teec.ee/vaatluste-tulemused/
Nii õpetajad kui õpilased võivad neid soovi korral kasutada ja levitada.
 
 
Ilusat nädalat ja head nuputamist!
 
Tervitustega Tartu loodusmajast,
Gedy Siimenson
BSP Eesti tegevuste koordinaator
NB! Koolid, kes soovivad BSP võrgustikuga liituda, palun kirjutage e-mailile gedy.siimenson@teec.ee!

“Ühinenud koolid muutuvas maailmas” 29.-30.09.2018

29.09.2018 toimus Ülenurme Gümnaasiumis UNESCO ühendkoolide ja Läänemere Projekti Eesti õpilaste konverents ja koolide tänuõhtu. Konverentsil viisid töötubasid läbi õpilased ise. Töötubade teemad on leitavad kavast: Õpilaste_konverents_29.09

Õpilaste konverentsi droonifoto tegi Katrin Kello, Ülenurme Gümnaasiumi vilistlane

DCIM115MEDIADJI_0040.JPG

30.09.2018 toimus Tartu loodusmajas UNESCO ühendkoolide ja Läänemere Projekti õpetajate koostööseminar, kuhu olid oodatud ka koolijuhid. Tegeleti infovahetuse ja kommunikatsiooniga UNESCO ühendkoolide ja Läänemere Projekti võrgustiku vahel ning loodi koostöö plaane. Päevakava leiab siit: Õpetajate_seminar_30.09

UNESCO ühendkoolide Läänemere Projekti konverents Saksamaal

18.-21.08.2019 toimus Saksamaal Damp linnas Läänemere Projeki rahvusvaheline konverents, kuhu sõitsid Eestit esindama 9 õpilast, 4 õpetajat, 2 koordinaatorit.

Konverentsile sõideti ühisbussiga, kuhu võeti peale 15 eestlase peale ka 16 jaapanlast, 14 lätlast ja 4 leedukat. Ühine bussisõit oli meeleolukas ja hariv!

Konverents kandis nime “Global Citizen 2030” ning paralleelselt toimusi 12 erinevat töötula ligikaudu 300-le inimesele. Ülevaade töötubadest on leitav konverentsi kohta loodud lühikokkuvõttest “Damp experience”.

 

UNESCO Läänemere Projekti looduslaager Saarjärvel

24.-26.08.2019 – Toimus Läänemere Projekti looduslaager Saarjärvel, Põlvamaal, kus osales 35 õpilast ja 7 õpetajat. Laagrit toetas Haridus- ja Teadusministeerium.

Laager algas ühise parvematkaga, mille jooksul koguti mitu kotitäit prügi kaldapervelt. Õpilased olid innustunud, motiveeritud ja näitasid välja hoolivust elukeskkonna vastu.

Toimusid paralleelsed töötoad:

1) Õhukvaliteedi uuringud (Urve Lehestik)

2) Jäätis ja Läänemeri – kas neil on seost? (Tormi Kotakas, Teele Sikka)

3) Jõevaatlused inglise ja eesti keeles (Søren Levring, Gedy Siimenson)

4)  Termomeetri konstrueerimine Arduino UNO abil (Mattias Kärema, õpilane)

5)  Plastik ja Läänemeri (Tiina Jääts, Karoli Kapp, õpilased)

6) Osmoos, difusioon ja mere soolsus kurkide näitel (Tormi Kotkas)

Töötoad aitasid mõtestada seda, kuidas sisemaal nii Läänemere kui ka üldiselt meie ühise elukeskkonna heaks midagi ära teha saaks. 

Lisaks tutvustati õpilastele läbi rollimängu seda, mis on MUNESCO ja kuidas teeb tööd ÜRO.

Soovitame neile, keda keskkonnateadus huvitab, teha ka veidi järeluurimist Saarjärve ja Võhandu kohta. Saarjärve (suurus 11,9 ha ja sügavus 11,9 m) jääb ju Kuulmajärve maastikukaitseala piirimaile. Seetõttu võite ise edasi uurida Kuulmajärve MKA kaitsekorralduskava, et teada saada missuguseid kaitsemeetmeid sealkandis kasutatakse. Lugedes seal esinevate haruldaste liikide loetelu, saate mõtiskleda ka sellele, kas ja kus üht või teist liiki märkasite. Mõelge uuesti õhu kvaliteedi programmile ja tehtud jõevaatlustele. 
Viimane grupp püüdis vee-elustikku uurides välja ka ühe võldase maimu (pilt manuses), mis on samuti kaitsealune liik, kelle elupaika kaitstakse ütlasi ka Võhandu jõe hoiuala kaitsekorralduskava alusel. Kes veel laagris ei kuulnud, siis Võhandu jõgi on ju Eesti pikim jõgi. Jõgi algab Saverna külast 0,5 km edela pool ja suubub Lämmijärve; jõe pikkus on 162 km ja valgala 1420 ruutkilomeetrit.

Ehk soovib mõni laagris tehtud uuringute põhjal jätkata juba oma kooli uurimustöö või praktilise tööga. Kui on huvilisi, siis pöörduge julgelt minu poole. Anname abi ja leiame Teile koolivälise juhendaja. Kõigil, kes BSP loodusvaatluste raames uurimustöid teevad, on võimalus neid ju esitama minna erinevatele teaduskonverentsidele Eestis ja välismaal.