Maikuus lõppes pooleaastane veebikursus, mille jooksul õppisid õpetajad ja keskkonnahariduse spetsialistid kasutama digivahendeid loodusvaatluste tegemiseks ja elurikkuse teema praktiliseks käsitlemiseks õppetöös. Kursust korraldas Tartu loodusmaja UNESCO ühendkoolide võrgustiku Läänemere Projekti tegevuste raames.
Läänemere Projekti koolides viiakse loodus- ja keskkonnavaatlusi läbi juba üle 30 aasta. Traditsiooniliselt on õpetajad ja õpilased pannud vaatluste tulemused kirja paberprotokollidesse ning seejärel tegid nendest andmetest kokkuvõtteid Eesti ja rahvusvahelised programmijuhid. Viimastel aastatel talletatakse vaatlusi juba rohkem digitaalselt ning Läänemere Projekt on teinud minikoolitusi ja juhendeid, et toetada õpetajaid ja õpilasi harrastusteadusega tegelemisel. Tänavu kevadel korraldati aga esimest korda põhjalik harrastusteaduse kursus, mille jooksul keskenduti loodusvaatluste tegemisele digivahenditega ja andmete haldamisele.
Kursus koosnes viiest moodulist, millest neli toimusid veebipõhiselt ja viimase mooduli jaoks tulid osalejad kokku Tartusse, kus tehti vaatlusi linnalooduses. Kursus tutvustas osalejatele loodusvaatluste andmebaaside ja rakenduste erinevaid võimalusi: vaatluste salvestamine ja muutmine, liikide määramine piltide ja heli abil, olemasolevate andmete otsimine ja kasutamine õppetöös. “Oli tore avastus, et fenoloogiliste vaatluste tulemusi saab veebipõhiselt graafiliselt illustreerida,” kommenteeris üks kursuse osaleja statistika funktsiooni kasutamist PlutoF platvormis.
Igas moodulis tehti praktilisi ülesandeid ning osalejad said samm-sammult juhiseid koolitajatelt ja abi tehniliste tõrgete juhul. Seda koolituse külge hindasid osalejad kõrgelt. Abiks olid ka kohtumiste salvestused, mida sai pärast omaette üle vaadata ja rahulikumas tempos ülesandeid läbi teha. Projektijuhi Maria Ivanova sõnul kaalutakse toimunud kursusest MOOC-i tegemist, kuid osalejate tagasiside põhjal on hästi olulised ka füüsilised kohtumised. Nii selleks, et saada alguses abi platvormil orienteerumises, kui ka looduses konkreetsete vaatlusülesannete sooritamiseks.
Koolituse suureks väärtuseks oli see, et üheks koolitajaks oli Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi bioloogia õpetaja Lauri Mällo, kes jagas oma läbitestitud ja toimivaid praktikaid õpilaste vaatluste juhendamisel tavalistes bioloogia tundides, harrastusteaduse valikaines, praktikumite ja uurimistööde raames. Näidatud said ka tüüpilised, tihti tähelepanematusest tulenevad vead ja kuidas neid vältida. Kursuse lõpetamiseks valmistasid osalejad ette näite enda kooli konteksti põhjal ja oma õpilaste vanust arvestades neile mõeldud töölehed. Viimasel kohtumisel andsid osalejad teineteise töölehtedele tagasisidet “õpilase vaatenurgast”.
Koolitusel oli ka käegakatsutav harrastusteaduslik tulemus: koolituse raames sisestati 172 vaatlust eri Eesti nurkades. Seal hulgas kaardistati koolituse viimasel kohtumisel Tartu loodusmaja ümbruses (ca 11 ha rohealadel) 16 territoriaalset rasvatihast, osad pesitsuskindlusega. Enne seda olid sel aastal selles piirkonnas vaid üksikud isendid andmebaasi sisestatud. Üks osalejatest võttis kursuse kokku nii: “Mina soovitaksin seda kursust oma kolleegile. Osalemine harrastusteaduses, andmete kogumine ning nende edastamine annab juhuslikele loodusvaatlustele selge raami ja pakub osalustunnet. Õpilastele on see hea võimalus huvi äratamiseks looduse vastu ning teejuhiks “päris” teaduse juurde.”
Õpetajate digioskuste arendamist läbi harrastusteaduslike loodusvaatluste toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus projekti “UNESCO ühendkoolide võrgustiku ja Läänemere Projekti (BSP) kestliku arengu haridust toetavad tegevused Eesti koolidele 2022-2023” raames.
