Suvel said jälle 15 loodus- ja teadushuvilist noort Eesti erinevatest koolidest võimaluse saata töövarjuna eri valdkondade teadureid nende igapäevatöös, et näha, mida põnevat teadusasutustes tehakse, seda nii välitöödel, laboris kui ka näiteks teadusüritustel. Paljudele töövarjulistele oli see auhinnaks heade tulemuste eest Läänemere veebiviktoriinil. Töövarjupäevad on mõeldud võimaluseks noortele teadlaste töö paremaks mõistmiseks, koolis õpitu rakendamiseks ning akadeemilise karjäärivaliku peale mõtlemiseks. Samuti võib see näiteks anda ideid kooli uurimistööde aineseks.
Töövarjupäevi on korraldatud juba 7 aastat, sel suvel pakkusid selleks võimalusi muuhulgas Keskkonnaagentuur, TalTech, Eesti Maaülikool, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Mereinstituut, Eesti Meremuuseum, OÜ BiotaTec, OÜ Nordic Botanical, AS Sunly, OÜ Mäemõisa Mullaelu ning Vaibla ja Kabli Linnujaamad.
Kõik õpilased kiitsid neid võõrustanud teadlasi ja oldi tänulikud kui sõbralikult ja kaasavalt nendesse päeva jooksul suhtuti. Noori ärgitati küsimusi küsima, lasti praktilisi töid proovida ja kõiki tööprotsesse seletati eakohaselt. Mõned õpilased näeksid end töövarjupäevast innustatuna just sama alal töötamas, enamus aga võttis seda kui head kogemust, et näha, mida tähendab teaduri elukutse.
Töövarjupäevad on UNESCO ühendkoolide Läänemere Projekti algatus, mille toimumist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Osalejate muljeid:
Silvia (Gustav Adolfi Gümnaasium) töövarjutas teadur Piret Lõhmust Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia alalt. “Õppisin töövarjupäeva jooksul väga palju uut. Kokkuvõttes sain ülevaate kahest asjast: Pireti praegu käsil olevast projektist ning ülikoolis töötamisest üldiselt. Pireti projekt on minu meelest väga huvitav ja ülikoolis töötamisega seoses mu silmaring laienes tohutult. Selle kõige tulemusena muutus mulle teadlase amet üsnagi palju atraktiivsemaks ning samuti tõstis suurenenud teadmistepagas kindlust tulevikku puudutavate otsuste langetamisel. Praktilise poole pealt sain määrata samblaliike mikroskoobi abil ning tegelda andmetöötluse ja analüüsiga. Samblaliikide määramisel sain samaaegselt harjutada paljusid oskusi: mikroskoobi kasutamine, preparaadi tegemine, määraja kasutamine jne. Andmetöötluses õppisin kasutama Maa-ameti geoinfosüsteemi (GIS) ja Excelis uusi funktsioone. Ma täiesti kindlalt näen end tulevikus töötamas mingil alal, mis on seotud bioloogia, keemia või füüsikaga, või veel parem – nende kõigiga.”
Matthias (Tõrva Gümnaasium) käis Keskkonnaagentuuri hallatavas Kabli linnujaamas lindude rõngastajate töövarjuks. Ta õppis palju lindude rõngastamise kohta – kuidas linde rõngastamiseks üldse püütakse, kuidas käib võrgust välja võtmine, rõngastamine, liigini määramine ja üles märkimine. Samuti sai ta ise proovida, kuidas tiivulisi võrgust välja võtta, õigesti käsitleda ning õppis ka erinevaid tunnuseid vaatlema. “Jäin kõigega väga rahule ning kui oleks veel võimalus Kablisse minna, siis kindlasti teeksin seda. Järgmine aasta sooviksin teha rõngastamisloa, praegu vanusest jääb veel natukene puudu. Ma arvan, et see jääb mu hobiks.”
Lenna (Hugo Treffneri Gümnaasium) käis Tartu Ülikooli maastike elurikkuse töörühma teaduritega välitöödel. Ta sai teada palju uut taimede ja pärandniitude kohta, muuhulgas seada valmis taimeruute ja üles kirjutada nendes määratud taimeliigid ning nende kattuvusprotsendid. Lenna arust avas töövarju võõrustaja huvitavalt oma töö sisu ja tähtsust ning oskas rääkida vägagi põnevalt ja kaasahaaravalt taimedest. “Arvan, et isegi näeksin end selle valdkonnaga seotuna, kuid ei tea veel kuidas. Mulle väga meeldis, et kogetud töö oli praktiline, sest siis sai määrata ning õppida uusi liike ning lisaks sai näha taimede kasvukohti ja määramistunnuseid oma silmaga.”
Rain Martin (Tallinna 21. Kool) käis töövarjuks taastuvenergia ettevõttes AS Sunly. Ta õppis päeva jooksul, mis on reaktiivenergia, kuidas päikesepaneelide jaamad on ehitatud ja millised on sellega kaasnevad planeerimisraskused. Samuti sai ta teada, kuidas kasutatakse x-gis kaardirakendust ja tehakse meeskonnatööna joonistamist. “Mulle meeldis teoreetiline osa füüsikast, mis läks päikesepaneeli jaama planeerimisse. Näiteks kui mitut inverterit on selleks vaja. Näen ennast tulevikus elektrivaldkonnas töötamas.”
Saamuel (Kadrina Keskkool) käis Tallinna Ülikooli Ökoloogia keskuse teaduritega välitöödel. Ta sai teada, kuidas rannikuid uuritakse ja milliseid andmeid rannaprofiilide tegemiseks vaja. Saamuel sai kohapeal ka georadari ja GPS-iga palju tööd teha ning kaevata. “Mulle ääretult meeldis georadariga tööd teha ning kõik muu, mis me tegime, oli ka nii huvitav, et pani isegi kaaluma seda, miks mitte proovida tulevikus just sellele alale astuda kõrghariduses. Ülimalt huvitav oli töö ja olu.”
Mia Lota (Rapla Vesiroosi Kool) oli abis Järvemuuseumis. Ta õppis palju Eesti mageveekalade, aga ka muuseumi korraldusliku poole ja looduskaitse kohta üldisemalt. Kätt sai proovida akvaariumite puhastamisel, VR-mängu juhendamisel ja klientidega suhtlemisel. “Töö ise oli huvitav. Ma arvan, et mulle meeldiks töötada kusagil keskkonnaga seotud alal, aga mitte nii pidevalt klientidega suheldes.”
