september 2014 archive

Esseevõistlusel „Minu nägemus jätkusuutlikust arengust“

Kutsume BSP koole osalema rahvusvahelisel koolide esseevõistlusel „Minu nägemus jätkusuutlikust arengust“, mida korraldab Inglismaa.

Kuna läheneb ÜRO säästva arengu hariduse dekaadi lõpp, siis kutsutakse koolilapsi üle kogu maailma (vanuses 7-17) jagama oma ideid jätkusuutliku hariduse tuleviku kohta. Igas kategoorias saavad auhinnad 5 parimat ning peaauhinnaks on reis kolmele Inglismaale.

Samuti kutsutakse üle koole tegema väike videoklipp oma parimatest säästlikkuse projektidest.

Registreerimine on interneti põhine ning rohkem infot: http://www.livingrainforest.org/explore/schools-debate/

Muljed 15-19.september 2014 toimunud BSP teaduslaagrist Warnemündest

15-19.09 toimus Warnemündes Läänemere-äärsete riikide õpilaste teaduslaager. Meil oli õnn esindada eestlasi. Lisaks meile olid laagris veel sakslased ja taanlased. Alljärgnevalt lühike kirjeldus selle nädala kohta:

Rostocki linna jõudes võttis meid vastu üks laagri korraldajatest (Birgitte Petersen, House of Science), kellega koos suundusime kohalikku kooli koos teiste laagrikaaslastega õhtust sööma. Peale õhtusööki sõitsime rongiga Warnemündesse, kus asus meie laagriplats. Panime üles telgid ja tutvusime teiste õpilastega. Järgmisel päeval tuli vara ärgata, et süüa hommikusöök ja suunduda IOW instituuti esimesse töötuppa. Läksime koos teadlasega mere äärde, et spetsiaalsete taldrikutega mõõta mere läbipaistvust. Teine grupp õppis instituudis mikrofossiilide töötoas, kus sai rannalt võtta erinevate organismide näidiseid ja seejärel neid mikroskoopide all uurida. Esimene töötuba kestis kokku 4h, pärast mida suundusime merele järgmisesse töötuppa. Õhtul oli kõigil vaba aeg ja me saime tutvuda Warnemünde linnaga. Kolmapäeval suundusime peale hommikusööki taas instituuti, kus meil oli töötuba merevee soolsusest ja planktonist. Saime teha planktoni mudeleid ning neid sukeldada. Õppisime merevee soolsuse ja mere liigirikkuse seoseid ja tegime plakati. Hiljem uurisime planktoni mikroskoobiga. Õhtul oli meil taas vaba aeg. Jalutasime veel linnas ja veetsime aega oma uute sõpradega laagrist.

Neljapäeval käisime hüljeste uurimise töötoas. Meile räägiti, kuidas hülgeid treenitakse ja milliseid tingimusi neile vaja läheb, et nad oleksid terved ja rõõmsad. Meile õpetati, kuidas pannakse hülgeid ära tundma vertikaalseid ja horisontaalseid triipe. Lisaks räägiti meile, kui hästi hülged kuulevad ja näevad. Peale töötoa lõppu suundusime tagasi laagrisse. Õhtul toimus vee ääres grillimine, kus olid kohal ka meile varem töötube andnud professorid, kellest üks rääkis oma karjääriteekonnast lähemalt. Õhtuks pidi ka iga grupp valmistama esitluse oma õpitu kohta laagris. Meie grupp, B, tegi luuletuse ja grupp C tegi oma esitluse Power-Pointil. Peale seda jagati meile laagris osalemise eest tunnistused ning eestlastena saime tervele laagrile õpetada Kaerajaani. Nagu laagri viimaselt õhtult ka oodata võis, ei läinud keegi vara magama ja õhtu kestis väga kaua. Reede hommikul alustasime kohe pakkimisega. Selleks ajaks kui meie lahkusime, oli enamus meie sõpru juba ammu lahkunud. Peale seda kui olime veel sinnajäänutega hüvasti jätnud, kõndisime kohalikku rongijaama, kust sõitsime Rostocki ja sealt edasi Hamburgi. Hamburgis käisime söömas ja jalutasime natuke enne lennujaama minemist. Ka lennujaamas oli meil palju vaba aega, sest meie lendu lükati edasi. Kui me lõpuks Riiga jõudsime oli järgmine lennuk juba ammu lahkunud. Ebamugavuste kompenseerimiseks saatis lennufirma meid Riiast taksoga Tallinna. Viimsisse jõudsime järgmisel päeval kell neli hommikul.

Laager oli vajalik, et juhtida tähelepanu ka globaalsetele probleemidele (nt merevee reostamine inimest ja laevade poolt) ja nende lahendamisele, et Läänemere (kui küllaltki reostatud mere) olukord ei halveneks. Iga riik eraldi saab Läänemerd kaitsta, kuid kui kõik 9 riiki teadvustaksid ja panustaksid Läänemere hoidmisse, siis oleks tulevastel põlvedel ka siin ääres hea elada.

Viimsi Keskkooli õpilased Karolina Kadak, Sten-Jan Sarv, Agnes Milla Bereczki ja Mark-Kennert Vildmaus ning õpetaja Karin Keert. Rohkem pilte laagrist: https://www.facebook.com/media/set/?set=a.898329163520891.1073741835.484956031524875&type=3

10171169_898331670187307_390296026217650244_n

10710715_898330900187384_8362254556764388834_n

Noorte deklaratsioon Soome lahe kaitseks

*On vaid rõõm tõdeda, et Soome lahe kaitse nimel ei tööta üheskoos ainult
ametnikud ja teadlased paksude kontoriseinte vahel, vaid ka tavalised
noored inimesed. Eelmise nädala lõpus kanti ette deklaratsioon, mis
koostati Tallinna, Helsingi ja St. Peterburi koolinoorte poolt ja on
suunatud meile kõigile. *

Soome lahe kolme suurema linna noored on üheskoos sõnastanud nägemuse
sellest, milline võiks olla Soome laht tulevikus ning mida erinevad
huvigrupid selle heaks teha saaksid. Deklaratsiooni koostamisel osalesid
12-20 a. noored Eestist, Soomest ja Venemaalt, kelle ühine eesmärk on anda
oma panus ja kaasata inimesi Soome lahe kaitsmisele ja puhtuse
säilitamisele , et saavutada tasakaal looduse, ühiskonna ja majandusliku
tegevuse vahel. Deklaratsiooni esmakordne esitamine toimus 19.septembril
2014 St. Peterburis, kus toimus Soome lahe aasta 2014 tähistamise raames
rahvusvaheline festival “Soome laht – koostöö regioon”. Tallinnast osalesid
festivalil Hanna Maria Saik Tallinna Reaalkoolist (10kl) ja Aivar Kamal
Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumist (9kl).

Deklaratsioon koostati nii *videona* kui *tekstina*, millest viimane kanti
foorumil ette ning esitati kolme riigi Keskkonnaministeeriumile.

Viidad:
Video: http://www.youtube.com/watch?v=PoeNY6hmzJk&feature=youtu.be

Tekst eesti keeles:
http://www.tallinn.ee/Noorte-deklaratsioon-Soome-lahe-kaitseks

Tekst vene keeles: http://www.tallinn.ee/Youth-Declaration_RUS

Tekst soome keeles: http://www.tallinn.ee/Nuorisojulistus_FIN

Tekst inglise keeles: http://www.tallinn.ee/Youth-Declaration_ENG

Soome lahe aasta 2014 Tallinnaga seonduvaid tegevusi koordineerib Tallinna
Keskkonnaamet. Soome lahe aasta 2014 Eesti pealinna tegevuste kava on
Tallinna linna veebikeskkonna lehel aadressil
http://www.tallinn.ee/Soome-lahe-aasta-2014

BSP kogemuste jagamine Kagu-Aasias

P9040145P904012410408137_10203079556572688_1346472204564201419_n10342403_10205122167960557_3516641939266030938_n

Ajavahemikul 2-7.september viibis BSP rahvusvaheline koordinaator Indoneesias, kus ta tegi ülevaate BSP saavutustest ja katsumustest säästva arengu hariduse vallas, et noor ESD Rice Project (Riisi project) teaks meie kogemustest õppida.

Riisi projekt on Aasia regiooni hariduslik pilootprojekt, kus osalevateks riikideks on Jaapan, Indoneesia, India, Filipiinid, Korea Vabariik, Tai. Riis, kui nende riikide peamine toiduaine, aga ka kohaliku kultuuri, kommete ja rahvatarkuse alusaine, on valitud projekti tuumaks, sest selle kaudu saavad koolide õpilased ja õpetajad võrrelda oma probleeme majanduses, ühiskonnas ja looduskeskkonnas. Projekt õpetab märkama kohalikke probleeme, neid kaardistama ning looma seoseid globaalsete muutustega maailmas.

Kuigi Läänemere projektil ja Riisi projektil on erinevad lähenamistuumad, on tegu samalaadsete projektidega!  Keskendudes oma regiooni ühisele probleemalale, soovitakse julgustada koolinoori osa võtma lahenduste loomisel!

Kui Eesti BSP koolide seas (õpilaste, õpetajate või direktorite hulgas) on huvi luua kontakte Riisi projekti koolidega, et läbi Skype’i või mõnel muul moel õppida teiste kultuuride kohta ja koos lahendusi otsida, siis palun võtke ühendust BSP üldkoordinaatoriga (gedy.siimenson@teec.ee).

Rohkem ESD Rice projekti kohta saad lugeda siit: http://esdriceproject.com/