Sel suvel said 15 loodus- ja teadushuvilist noort jälle võimaluse saata töövarjuna eri valdkondade teadureid nende igapäevatöös, et näha mida põnevat teadusasutustes nii välitöödel, laboris kui ka arvuti taga tehakse. Mitmetele neist oli see auhinnaks heade tulemuste eest Läänemere veebiviktoriinil ja linnuviktoriinil. Töövarjupäevad on mõeldud võimaluseks noortele teadlaste töö paremaks mõistmiseks, koolis õpitu rakendamiseks ning akadeemilise karjäärivaliku peale mõtlemiseks. “Loodetavasti saavad mõned neist teaduspisiku ja kaaluvad pärast kooli lõpetamist vastava eriala õppimist. Või hoopis leiavad endale huvitava teema kooli uurimustööks.“ loodab koordinaator Maria Ivanova. Töövarjupäevi on korraldatud juba 5 aastat, sel suvel pakkusid võimalusi näiteks Keskkonnaagentuur, RMK, Maa-amet, Eesti Mereinstituut, Eesti Meremuuseum, Tallinna Ülikool, Maaülikool, Vaibla Linnujaam, ettevõte Single.Earth, jt.
Osalenud õpilastest mõned näeksid end peale töövarju kogemust hea meelega teadusasutuses töötamas, osad tunneksid huvi pigem mõne seotud kõrvaleriala vastu või tegeleksid alaga edasi hobina. Teaduritöö positiivsete kogemuste juures toodi välja võimalus õues liikuda, Eesti loodust näha ja kõigile jättis mulje eri tehnoloogiliste lahenduste kasutamine. Samuti kiitsid kõik osalejad oma võõrustajaid ja tõdeti, et neid kaasati sõbralikult kõigisse tegevustesse, lasti soovi korral aidata ning kõik küsimused leidsid vastused. Samuti nägid töövarjulised kõrvalt ka teiste teadurite tööd, kes välitöödel kaasas olid.
Näiteks käis Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilane Anna iduettevõtte Single.Earth geoinformaatikute töövarjuks. “Sain teada, kuidas hinnatakse metsamaade väärtust, töötavad carbon credit’id, saab maaomanik SE platvormiga liituda ja milline on MERITite blokiahela taust. Õppisin vaatlema andmeid Google Earth Engine’is ja neid töötlema. Kaalun kindlasti tulevikus töötamist blokiahelate ja looduspõhise majandusega.”
Sillaotsa Kooli õpilase Karoliina käis TalTechi Meresüsteemide instituudis, kus talle tutvustati labori töökorraldust, näidati erinevaid külmkappide sisusid, kus hoiti proove ja aineid. Ta sai proovida automaatpipettide kasutamist, proovide lahjendamist ja segamist. “Alguses mind see väga ei huvitanud, aga peale seda kogemust olen hakanud mõtlema, et tahaks äkki selle valdkonnaga tulevikus tegeleda. Mulle meeldis väga laboritöö ja nüüd näeksin ennast ka sellega tegelemas tulevikus.”
GAGi õpilane Ingel oli töövari Riigimetsa Majandamise Keskuse looduskaitseosakonnas looduskaitsespetsialisti juures. Koos käidi välitööl soos, kus uuriti soode taastumist. “Sain teada, millega tegelevad keskkonnakaitsjad ning millised on nende tavalised tööpäevad. Lisaks õppisin, millist tehnikat peavad nad igapäevaelus kasutama ning mida selleks ametiks õppisid. Õppisin ka ise kaardistamisprogrammi kasutama ning uut sõnavara soode taastamise kohta. Mulle meeldis, et sain näha looduskaitse erinevaid külgi ja kindlasti andis see kogemus parema ülevaate võimalikest ametitest, mida tulevikus õppima minna.”
Kadrina Keskkooli õpilase Gertud sai töövarjutada Eesti Maaülikooli hüdrobioloogia teadureid. Gertrud sai näiteks katsetada Secchi kettast ja sügavusmõõtjat. “Praegu ma ennast selles valdkonnas veel töötamas ei näeks. Pigem tahaksin teha mingit muud osa sellest tööst, mis hõlmaks natukene kõike ning oleks vaheldusrikas.”
Samuti GAGi õpilane Ingrid käis Eesti Meremuuseumi allveerobotitöödel Tallinna lahel. Ingrid sai põhjalikult teada, mida merearheoloogid teevad ja kuidas vrakke uuritakse, sai ise laeva juhtida ja logiraamatusse kirjutada. “Tahan tulevikus kindlasti merel tööd teha. Näen end mere- või ookeanibioloogia vallas töötamas, mulle väga meeldis koos sukeldujate ja teadlasega merel olla.”
Vaibla linnujaamas käinud kolm õpilast Tallinna 21. Koolist, Tartu Katoliku Hariduskeskusest ja Gustav Adolfi Gümnaasiumist said õppida lindude rõngastamise kohta – kuidas ja miks käib lindude uurimine ning kuidas rõngastamine teadlasi aitab. Päeva lõpuks osati eristada mitut liiki linde ning saadi ise proovida lindude vabastamist võrkudest, käes hoidmist, rõngastamist, tiibade mõõtmist ja kaalumist. Noored tõdesid, et tööna seda ette ei kujuta, kuna konkreetselt Vaibla linnujaama töö on vabatahtlik, aga sooviksid sinna tagasi minna oma vabast ajast.
Samuti käisid kaks üheksanda klassi õpilast, Mirtel ja Robin Kabli linnujaamas, mille tegevust korraldab Keskkonnaagentuur. Kui õpilased Kablisse jõudsid, oli ränne alles algamas. See tähendab, et koha peal oli olukord veel rahulik ja juhendajal, eluslooduse peaspetsialistil Jaak Tammekännul, oli lahkesti aega, et tutvustada jaama, kohalikke valdusi ning näidata ette õigeid töövõtteid. Samuti said noored palju häid õpetusi, kuidas eri linnuliike ära tunda. Noored said ise linde võrkudest välja võtta ja neid ka rõngastada. Kokku osaleti 14 erineva linnuliigi rõngastamisel. Lisaks määrati ühiselt ära mõned kiilid, kes samuti võrku olid sattunud. Laupäeval külastati ka RMK Kabli külastuskeskust. Rakvere põhikooli õpilase Robini sõnul oli töövarju päev väga tore: „Õppisin, kuidas sulgede kumeruse, pikkuse ja värvuse järgi linnu vanust määrata. Tutvusin ka paljude erinevate linnuliikidega, mis oli väga huvitav kogemus ning sain ka uue sõbra. Kunagi oleks ma kindlasti veel huvitatud tagasi minemast, et veel lindude kohta õppida ja neid rõngastada.“ Ka Viimsi kooli õpilane Mirtel oli oma kogemusega rahul: „Väga huvitav oli, mulle väga meeldis. Õppisin palju huvitavaid asju. Näiteks, kuidas lindu õigesti käes hoida ja kuidas linde rõngastada.“
rhdr 
