Suvel said jälle 14 loodus- ja teadushuvilist noort Eesti erinevatest koolidest võimaluse saata töövarjuna eri valdkondade teadureid nende igapäevatöös, et näha, mida põnevat teadusasutustes tehakse, seda nii välitöödel, laboris kui ka näiteks teadusüritustel. Enam kui pooltele töövarjulistele oli see auhinnaks heade tulemuste eest Läänemere veebiviktoriinil. Töövarjupäevad on mõeldud võimaluseks noortele teadlaste töö paremaks mõistmiseks, koolis õpitu rakendamiseks ning akadeemilise karjäärivaliku peale mõtlemiseks. Samuti võib see näiteks anda ideid kooli uurimistööde aineseks. Töövarjupäevi on korraldatud juba 6 aastat, sel suvel pakkusid selleks võimalusi muuhulgas Keskkonnaagentuur, TalTech, Eesti Maaülikool, Tartu Ülikool, Eesti Mereinstituut, OÜ BiotaTec, Vaibla ja Kabli Linnujaamad, Maa-amet.
Kõik õpilased kiitsid neid võõrustanud teadlasi ja oldi tänulikud kui sõbralikult ja kaasavalt nendesse päeva jooksul suhtuti. Noori ärgitati küsimusi küsima, lasti praktilisi töid proovida ja kõiki tööprotsesse seletati eakohaselt. Kõigile jättis sügava mulje erinevate uurimisseadmete ja laboritehnika kasutamise võimalus, samuti välitöödel käimine ja labori keskkonnas töötamine, mida enne ei oldud proovitud. Mõned õpilased näeksid end töövarjupäevast innustatuna just sama alal töötamas, enamus aga võttis seda kui head kogemust, et näha, mida tähendab teaduri elukutse.
Töövarjupäevad on UNESCO ühendkoolide Läänemere Projekti algatus, mille toimumist sel aastal toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Laura-Eliise Kadrina Keskkoolist käis Keskkonnaagentuuri hüdroloogiaosakonnas töövarjuks. Ta sai teada, kui palju on hüdroloogia seotud igapäevaeluga – näiteks, kuidas kalamehed saavad vaadata veetemperatuuri, et teada, mis kala püüda saab. Laura-Eliisele seletati näiteks erinevate mõõduvahendite töö põhimõtteid, näidati, kuidas need töötavad ja lasti tal ka õige mõõtmise kohti leida. Talle meeldiks kindlasti tulevikus hüdroloogiaga seotud olla ning näeks ennast just veega seotud välitöödel ja neid andmeid analüüsimas.
Inglise kolledži õpilane Leon käis Eesti Maaülikooli hüdrobioloogide korraldatud ja Limnoloogiakeskuses toimunud rahvusvahelises suvekoolis “Experience limnology in the field”, kus käisid üliõpilased Taanist, Soomest ja Eesti erinevatest ülikoolidest. Ta sai jälgida kalade kontrollpüüki ja nende mõõtmisi, järve vee- ja setete proovide võtmist ning mikroskoobi all uurimist. Leon leiab, et sooviks tulevikus tegeleda kalakasvatusega ja töövarjupäev andis selleks samuti hea sissevaate.
Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilane Mari Elsbet ja Tallinna 21.kooli õpilane Robert käisid töövarjuks Tallinna Tehnikaülikooli keemia- ja biotehnoloogia instituudis biomassi biokeemilise väärindamise töörühmas. Nad said teada, miks ülikoolis biomassi uurimisega üldse tegeletakse ja ning mida igapäevaselt laborites tehakse. Samuti said nad ise erinevate masinatele käe külge panna ja näiteks valke kristalliseerida. Mõlemale meeldis laborikogemus väga ning Mari Elsbet ei välista selles valdkonnas õppimist oma tulevikus.
Mia Lota Rapla Vesiroosi Koolist käis töövarjuks Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudis, kus ta sai osaleda rannikuvaatluste läbiviimisel ja mereprügi, setete ja vetikate proovide kogumisel ning mõõtmiste tegemisel. Mia Lota arvas, et isegi kui ta ei otsusta sarnases valdkonnas töötada tulevikus, siis keskkond ja loodus on talle ikkagi väga olulised.
Aleksandra-Eleene Hugo Treffneri Gümnaasiumist käis töövarjuks Tartu Ülikooli geoloogia osakonnas. Ta õppis geoloogia osakonna töö kohta, täpsemalt rannikuseire tegemise kohta – kuidas asukohti täpselt mõõdetakse ja puuraukudest proove võetakse. Aleksandra-Eleene leidis päeva lõpuks, et tahaks õppima minna midagi sarnast.
Tallinna 21.kooli õpilane Sandra Helena ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilane Karl-Robin olid töövarjuks biokaevandamiskeskuse ettevõttes OÜ BiotaTec. Õpilased said teada, mida tähendab mõiste biokaevandus, kuidas see toimib ja laboris välja näeb. Nad kaasati igapäevastesse laboritegevustesse – näiteks prooviti automaatse pipetiga pipeteerimist. Veel tutvuti bioleostamisega ehk bakterite ja seente abil näiteks jäätmetest väärismetallide eraldamisega, et neid ringlusesse lasta. Kumbki õpilastest ei olnud väga kindel, kas töötaksid tulevikus just sellisel alal, aga on keemia valdkonnast huvitatud küll.
Loore Sillaotsa Koolist oli töövarjuks Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juures. Õpilane sai Kabli linnujaamas lindude loendamist ja rõngastamist jälgida ja ise proovida. Samuti õppis ta, kuidas näha, kui mõni linnuliik hakkab vähenema, kuidas nende arvukust hinnatakse ja kuidas üldse lindude ränne toimub. Linnud on teda alati huvitanud ja Loore usub, et võibki selle alaga tulevikus tegeleda.
Inglise kolledži kaks õpilast, Henri Mattias ja Trevor olid töövarjuks Vaibla Linnujaamas. Õpilased said jälgida ja proovida terve lindude rõngastamise protsessi. Kuidas ja miks linde rõngastatakse, võrke üles pannakse, linde võrgust välja võetakse, liike määratakse, lindu käes käsitletakse, mõõdetakse ja rõngast külge pannakse. Räägiti ka üldisemalt lindude rändest ja selle uurimisest. Mõlemad õppisid praktiliselt linde eristama ja määrama, selgeks saadi muuhulgas erinevad roolinnud, lehelinnud, tihased ja pääsukesed. Rõngastada saadi isegi öösorri. Neile meeldis kõige rohkem linde rõngastada ja vabastada, kuid vahva oli ka neid võrkudest välja võtta. Mõlemad arvasid, et vähemalt hobina seovad nad end lindudega ka tulevikus.
