15.-21. septembril toimus Taanis jälle traditsiooniline Läänemere Projekti Årø laager, kus osalesid kokku Taani, Soome, Saksamaa, Poola, Jaapani ja Eesti õpilased. Paljude õpilaste jaoks oli see ainulaadne kogemus nii mitme erineva riigi eakaaslastega koos õppida, mõtteid jagada ja kestlikkuse-alaseid miniprojekte luua ja läbi viia.
Nagu teisedki Läänemere Projekti rahvusvahelised laagrid on ka Årø laager suurepärane näide formaalse, mitteformaalse ja informaalse õppimise lõimingust. Nädala jooksul toimusid uurimuslikud grupitööd, arutelud ja töötoad, vabal ajal avastati Årø saart, tehti lõkkeõhtuid ja mängiti mänge. Laagri lõpus peeti rahvusvaheline õhtu, kus noored esitlesid enda riike ja kultuure.
Laagril oli kaks fookust. Esimene oli õpilaste häkaton, mille raames noored valisid ühe kestlikkuse-alase teema, kitsendasid seda, täiendasid oma teadmisi selle kohta ja töötasid ühe konkreetse projekti väljundi kallal. Tulemusena valmisid näiteks brošüür toiduraiskamise vähendamise võimalustest osalejate koduriikides, mis on abiks nii kohalikule kui turistile; taskuhäälingu salvestus keskkonnasõbralikust transpordist eri riikides; TikToki videod hobidega seonduvast tarbimisest; BSP individuaalsete rahvusvaheliste õpilasvahetuste esialgne struktuur jt.
Teiseks programmi fookuseks olid keskkonnahariduse ja maailmahariduse teemalised töötoad, mida viisid läbi kas kutsutud eksperdid või laagris osalevad õpetajad ja õpilased ise. Kokku toimus 12 erinevat töötuba. Osa töötubadest oli otseselt seotud ümbritseva looduskeskonnaga: õpiti mitmekesisuse teadvustamise ja looduspäeviku pidamise tehnikaid ning õpiti tunduma söödavaid taimi ja ravimtaimi, millest teed teha. Loodusliku kunsti õpitoas valmistati koos vürtsidest ja taimedest värve ning loodi nende abil kunsti. Ühes töötoas sai teha põnevaid katseid merest võetud veega ning õppida seeläbi erinevaid protsesse, mis toimuvad ookeanide hapestumisel kliimamuutuste tõttu. Kutsutud eksperdid viisid läbi väga omanäolisi töötube: metsaökoloog ja kestlikku arengut toetava hariduse spetsialist Eva Ritter tutvustas noortele, kuidas erinevad põlisrahvad oma kultuuris jätkusuutlikku maailmapilti edasi annavad, miks on oluline seda hoida ning töötoas praktiseeriti seda, kuidas saab igaüks kasutada jutustamise ja narratiivi loomise meetodeid, et oma keskkonnahoiu sõnumit edastada. Vähemuste uurija Hanna Vasilevic pööras tähelepanu kultuurilise mitmekesisuse ja vähemuste teemale ning üks Saksmaa õpetajatest viis läbi rahumeelse kommunikatsiooni õpituba, kus arutati rahusõnumi edastamist oma tegevustes.
Eesti delegatsioon viis laagris läbi rollimängu “Roheootus”. Õpitoas said osalejad võtta rollimängu käigus erinevate riikide vaatenurki, kes pidid tegema kiireloomulisi otsuseid ja jõudma kompromissini planeedi tuleviku heaks – kas luua energiakriisis maailmas energiarikka maavara kaevandus või mitte. Pärast said osalejad teada rollimängu sisu mõjutanud päriselu arengutest ja erinevatest teedest roheenergetikas.
Õpilased arendasid laagris oma erinevaid roheoskusi ja kestlikkuse pädevusi ning andsid reflekteerides ka tagasisidet.
Noored tundsid, et said laagri tegevuste käigus tagasisidet enda arvamustele ja mõtetele ning nad said võimaluse rääkida sellest, mis neid päriselt huvitab. Nad tundsid, et kõik osalejad olid motiveeritud laagri tegevustes osalema, toetati loomingulisust, kõigi isikupära, anti võimalus keskenduda ning tunti rõõmu iga päev värskes õhus viibimisest.
Noored said praktiseerida selliseid oskusi nagu aktiivne kuulamine ja teiste arvamuse väärtustamine; teiste ees esinemine ja julgelt oma arvamuse eest seismine, võõraste inimestega suhtlemine ning muidugi inglise keele kasutamine. Samuti mainiti, et saadi uusi oskusi, kuidas töötuba läbi viia ja grupitööd juhtida.
Noored kavatsevad korraldada edasi töötube, tutvustada saadud teadmisi enda koolides ning väärtustada ja hoida aktiivsena laagris loodud sõprussuhteid. Õpilased soovisid kindlasti ka enda igapäevaelus õpitut praktiseerida – näiteks toidu raiskamise vähendamiseks kasutada nutirakendusi; pigem rentida vajalikke asju kui neid osta; asendada jõulupuu mingi muu kaunistusega; valida teadlikumalt milliseid kalu süüa, jne.
Osaline Liisi Kauber Kohtla-Järve Gümnaasiumist võtab laagri kokku järgmiselt:
Ma olen väga tänulik teadmiste eest, mis ma laagrist sain. Kõik töötoad olid väga huvitavad, nii et ma olin natuke kurb, et sain neist kõigist ainult kahes osaleda. Sain laagrist kontakte tulevikuks ja nende inimestega, keda ma seal kohtasin, olen peaaegu iga päev rääkinud pärast koju naasmist. See kõik oli minu jaoks nagu seiklus ja kokkuvõttes oli see kõik üks väga meeldejääv kogemus.
Loe pikemalt Liisi muljeid kooli kodulehelt.
Laagrit korraldasid UNESCO ühendkoolide Läänemere Projekti võrgustiku Saksamaa ja Taani koordinaatorid ning Robert-Bosch-Gesamtschule Hildesheim.
Eesti õpilaste osalemist toetasid Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Haridus- ja Teadusministeerium.
