märts 2021 archive

Selgusid 2021.a õpilaste keskkonnaalaste uurimistööde konkursi võitjad

23. ja 25. märtsil selgusid veebikonverentsil selleaastase õpilaste keskkonnaalaste uurimistööde üle-eestilise konkursi võitjad. Tänavu kvalifitseerus konkursile 43 uurimust, kokku said retsensentide hinnangute põhjal veebikonverentsil oma töid esitleda 9 parima põhikooli ja 10 parima gümnaasiumi vanuseastme uurimistöö autorid.

Keskkonnaalaste uurimistööde konkurss on üks pikemaealisemaid pidevalt toimunud keskkonnahariduslikke projekte Eestis. Alates 2009. aastast korraldab konkurssi Tartu Keskkonnahariduse Keskus koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Konkursi eesmärgiks on innustada õpilasi märkama ja põhjalikumalt uurima neid ümbritsevat keskkonda. See on noortele ideaalne võimalus harjutada avalikult uurimistööde esitlemist, saada retsensentidelt tagasisidet ja teha esimesed sammud teadusmaailmas. Konkursi tulemusi võtavad arvesse ülikoolide vastuvõtukomisjonid ning parimate uurimistööde autorid saavad võimaluse esindada Eestit mõnel rahvusvahelisel keskkonnaalasel konkursil. Konkursi auhindadeks on parimate tööde koostajatele ja juhendajatele rahalised preemiad.

Retsensentide ja žürii hinnangute põhjal saavutasid esikolmiku kohad järgmised tööd:

5.-7. klassi arvestuses

I koht Britta Truu Saaremaa Ühisgümnaasiumist tööga „Lemmikloomad Saaremaa Ühisgümnaasiumi 1.-9. KLASSI õpilaste kodudes aastatel 1996 ja 2021“

II koht Ralf Martin Mill Emili koolist tööga „Pakendikonteinerite täituvus Viimsi Miiduranna, Haabneeme ja Pringi piirkonna pakendipunktides“

III koht Kairiin Orb ja Berit Vendel Aste Põhikoolist tööga „Valmisolek distantsõppeks Aste Põhikoolis 2020. aastal“

8.-9. klassi arvestuses

I koht Annett Arula Risti Põhikoolist tööga „Loomaaialoomade elukeskkonna rikastamine lõhnade abil Tallinna Loomaaia amuuri leopardi (Panthera pardus orientalis) näitel“

II koht Liisi Parm Kääpa Põhikoolist tööga „Lämmastiku, fosfori ja süsiniku ärakanne rabast ja põllumaalt“

III koht Hanna Ellermaa ja Maria Merelaid Aste Põhikoolist ja Saaremaa Ühisgümnaasiumist tööga „Erinevalt hooldatud murualade mullaselgrootute mitmekesisus“

10.-12. klassi arvestuses

I koht Jaak Pärtel Hugo Treffneri Gümnaasiumist tööga „Tehisintellekti võimekus Eesti taimede määramisel“

II koht Lii Lopp Tartu Tamme Gümnaasiumist tööga „Põllumajanduse mõju veekvaliteedile ja avaveelise tehismärgala veepuhastuse efektiivsus“

III koht Torm Vatsfeld Saaremaa Ühisgümnaasiumist tööga „Euroopa naaritsa (Mustela lutreola) taasasustamise võimalikkusest Saaremaal“

UNESCO ühendkoolide võrgustiku Läänemere Projekt suunab igal aastal koole samuti konkursil osalema ning tänavu anti välja 3 eriauhinda kolmele tööle, mis kõige enam kajastas UNESCO põhiteemasid ja olid olulised Läänemere seisundi uurimise valdkonnas. Eriauhinnad Läänemere valdkonna uurimistöödele lähevad järgmistele õpilastele: Lii Lopp (Tartu Tamme Gümnaasium), Liisi Parm (Kääpa Põhikool) ja Martin-Rasmus Kass (Pirita Majandusgümnaasium).

Selleks, et õpilased keskkonnaalasteks konkurssideks ja projektideks sobivaid Läänemere valdkonna teemasid ja juhendajaid leiaks, saadab BSP igal suvel õpilasi töövarjupäevadele Eesti teadlaste juurde. Näiteks on noori eelnevalt ja ka tänavu valmis vastu võtma järgmised teadlased ja asutused:

●Urmas Lips, TTÜ – uurimislaev SALMEga Läänemerel
●Are Kont, TÜ – rannajoone muutuste uurimine Saaremaal
●Priit Bernotas, EMÜ – teaduslik kalapüük mootorpaadiga väikejärvedel
●Helen Orav-Kotta, TÜ EMI – rannikuvaatlused ja mere-elustiku uuringud
●Eesti Keskkonnaagentuur – ajuloendus, hirvlaste pabulaloendus, meresaarte haudelinnustiku loendus, Narva jõe kalastiku seire, Peipsi järve hüdroloogia, riigi ilmateenistuse ilmajaama inspekstioon

Keskkonnaalaste uurimistööde konkurssi toetab Haridus- ja Teadusministeerium. Kõigi finaali jõudnud tööde tulemustega on võimalik tutvuda konkursi kodulehel.

8.-9.kl II koht Liisi Parm Kääpa Põhikoolist tööga „Lämmastiku, fosfori ja süsiniku ärakanne rabast ja põllumaalt“

Selgunud on Läänemere Projekti linnuviktoriini võitjad

UNESCO ühendkoolide võrgustiku Läänemere Projekti lindude ökoloogia kodanikuteaduse programmi raames kutsuti 2021. a veebruaris/märtsis 4.-12. klasside kooliõpilasi osalema linnuviktoriinis. Viktoriin korraldati linnuvaatluste asemel, et ka viiruspuhangu piirangute ajal toetada noorte teadmisi lindude eluolust ja olulisusest inimese elus, populariseerida loodusteaduste valdkonda ja kutsuda noori edaspidi osalema kodanikuteaduse algatustel – linnuvaatlustel ja -loendustel.

Linnuviktoriinist võttis osa 220 õpilast 18 erinevast koolist, kelle seas oli 4.-6. klassi õpilasi 29, 7.-9. klassi õpilasi 66 ja 10.-12. klassi õpilasi 125. Maksimaalne punktisumma oli 80 ning ülesannete lahendamiseks oli võimalik kasutada veebis kättesaadavat ajakirja Eesti Loodus, teabelehte Tiirutaja ja aasta lind 2020 kodulehte. Küsimused ja vastused on leitavad siit.

TOP 5 tulemust 10.-12. klassi arvestuses saavutasid:

  1. Karoliina Kask, Kadrina Keskkool (75 p)
  2. Maarja Mets, Hugo Treffneri Gümnaasium ja Tartu loodusmaja huvikool (74 p)
  3. Johanna Maria Jõgisu, Gustav Adolfi Gümnaasium (74 p)
  4. Lisete Jürgens, Kadrina Keskkool (74 p)
  5. Rene Rodima, Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium (73 p)

TOP 5 tulemust 7.-9. klassi arvestuses saavutasid:

  1. Arabella Antons, Tartu Mart Reiniku Kool ja Tartu loodusmaja huvikool (78 p)
  2. Reele Raap, Kadrina Keskkool (72 p)
  3. Merilis Moppel, Gustav Adolfi Gümnaasium (72 p)
  4. Annaliisa Pihla, Gustav Adolfi Gümnaasium (71 p)
  5. Margaret Braun, Tartu Erakool (68.5 p)

TOP 5 tulemust 4.-6. klassi arvestuses saavutasid:

  1. Mia Lucia Liivak, Gustav Adolfi Gümnaasium (66 p)
  2. Meelis Haiba, Rakvere Põhikool (63 p)
  3. Liise Sarv, Gustav Adolfi Gümnaasium (62 p)
  4. Robert Paron, Gustav Adolfi Gümnaasium (61.5 p)
  5. Iris Püvi, Gustav Adolfi Gümnaasium (59 p)

Esindatud olid järgmised koolid: Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium (100 õpilast), Kuusalu Keskkool (40), Gustav Adolfi Gümnaasium (38), Lihula Gümnaasium (14), Kadrina Keskkool (12), Tartu loodusmaja + Hugo Treffneri Gümnaasium/Tartu Tamme Gümnaasium/Tartu Mart Reiniku Kool/Tartu Erakool (5), Viimsi Kool (3), Rakvere Põhikool (2), Tallinna 21. Kool (2), Loksa Gümnaasium (1), Põlva Kool (1), Risti Kool (1), Tamsalu Gümnaasium (1).

Viktoriini lahendades õpiti tundma meie looduses elutsevaid pütiliike ja teisi veelinde, nende rändekäitumist ning hindama lindude kaitsmiseks ja elupaikade eest hoolitsemiseks vajalikke inimtegevusi. Linnuviktoriini korraldasid Tartu loodusmaja ja MTÜ Tallinna Linnuklubi koostöös Eesti Ornitoloogiaühinguga ning korraldamist toetasid SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ning Haridus- ja Teadusministeerium. 

Kõik esiviisikus nimetatud 15 osalejat saavad endale Eesti Ornitoloogiaühingu poolt meene ning võimaluse osaleda juunikuus toimuval Läänemere Projekti lindude ökoloogia õppepäeval, kus saab ise koos ornitoloogidega linde loendada ja rõngastada. Võitjatega võetakse ühendust ja saadetakse täpsemad juhised auhindade kättesaamiseks e-posti teel. Kõikide osalejate koondtulemused saadetakse võrgustiku kontaktõpetajate ning osalejate e-postile.

Rohkem infot Läänemere Projekti Eesti tegevuste koordinaatorilt, Gedy Matisen, gedy.matisen@tartuloodusmaja.ee

Innukad loodusvaatlejad saavad oma leidusid esitada juba 27. aprillil Leedu rahvusvahelisel noorte konverentsil “Back to nature”

Konverentsile on oodatud kõigi üldhariduskoolide 9.-12.klassi õpilaste loodusteaduslikud uurimistööde esitlused vabalt valitud teemal, mis seostuks kliimamuutustega, sh kodanikuteaduslikel loodusvaatlustel osalemine ja andmete kogumine. Esitlused toimuvad veebipõhiselt Zoom-keskkonnas 27.aprillil. Konverentsile peab registreeruma 10.aprilliks: https://forms.gle/zw7nCD4eE8PrhnVZ7 Rohkeminfot ettekande pikkuse ja nõuete kohta saab küsida korraldajalt: viliukasss@yahoo.com

Juba on käes kevadiste fenoloogiliste vaatluste aeg!

Lumi on taas sulama hakanud ja nüüd on aeg hakata terasemalt loodust jälgima, et esimesi kevadekuulutajaid märgata. Seda eriti praegu, kui tervishoidlikud piirangud pigem perekondlikku õues tegutsemist soodustavad. BSP koolide 1.-12.klasside õpilased on oodatud panustama kodanikuteadusesse, märkides märtsist juunini üles esimesed kevadised saabujad ja tärkajad. Pane kirja, millal kuuled lõõritamas esimest põldlõokest, näed õitsemas sarapuud, helisemas lumikellukest või sahkerdamas esimest sipelgat ning anna sellega panus meie looduse seisundi uurimisse. Panustada võivad ka lasteaiad, sest võrgustik püüab eelmisest aastast alates pakkuda tegevusi ka koolieelikutele.

Läänemere Projekti loodusvaatlused on erilised selle poolest, et samal ajal teevad loodusvaatlusi 9 Läänemere-äärse riigi õpilased ja andmed kogutakse ülemaailmsesse elurikkuse andmebaasi, mida saavad uurimistööks kasutada nii Eesti kui ka rahvusvaheline teadlaskond. Lisaks õpivad lapsed ja noored vaatlustega tundma enda kodukandi loodust, märkama ja ära tundma tavalisemaid kevadisi taime- ja loomaliike ning väärtustama teiste liikide põnevat eluringi meie enda igapäevaste tegemiste kõrval.

Lihtsate liigivaatlustega saavad ka lapsed anda reaalse panuse loodusteaduslikku andmebaasi, mis on näiteks elurikkuse kao uurimiseks ja kliimamuutuste pikaajaliseks jälgimiseks väga oluline. Fenoloogilised vaatlustulemused näitavad meile looduse aastajaliste reeglipärasuste muutusi. Näiteks olenevalt temperatuurist ja lumikatte olemasolust, saabuvad konkreetse liigi esimesed esindajad rändelt, ärkavad talveunest või tärkavad maast. Nii saab pikaajaliste loodusvaatluste abil aastakümnete kaupa jälgida muutusi ökosüsteemides. Just kodanikuteadus (harrastusteadus), olles inimeste vabatahtlik panus teadusesse, aitab andmeid koguda ka paikadest, kuhu teadlased ei jõua.

Kui teisi Läänemere Projekti kodanikuteaduse loodusvaatlusi, näiteks ranniku- ja  jõevaatlused, tehakse enamasti õpetaja abiga, siis kevadekuulutajate vaatlusi saavad õpilased teha ka ise, liikide määramiseks on abiks fotod. Andmebaasi oodatakse iga liigi kohta lisaks märkamise ajale ja kohale ka fotosid, nii et nutitelefonilembesed õpilased saavad seda jäädvustamise abivahendina kasutada ning teadlased saavad fotode järgi kontrollida määrangute õigsust. Vaatlust saab teha koolis kaugõppel olles koduse tööna või täiesti iseseisvalt vabal ajal. Liike leiab enda aiast, pargist, asulate haljasaladelt kui ka terviseradadelt – selleks ei pea eraldi kuskile sõitma. Võib kasutada ka postrit klassiseinal, et lisada vaatlustesse võistluslikku momenti. Kõik fenoloogilised vaatlused sisestatakse riiklikku eElurikkus portaali, kust nad omakorda jõuavad üleilmsesse kodanikuteaduse portaali Global Biodiversity Information Facility.

NB! Tänavu kutsutakse osalejaid kõikidest Läänemere riikidest töölehe asemel täitma hoopis Padleti interaktiivset töölehte, mis võimaldab õpilastel jälgida ka seda, kes ja millises riigis parasjagu samasuguseid kevademärke näeb. Sisesta siia Padleti veebikeskkonda nähtud liigi pildi alla kommentaaridesse KUUPÄEV, VAATAMISKOHT (võimalusel koordinaadid), OMA NIMI, KOOLI NIMI, MAA NIMI. Kui kevadvaatlus lõpeb, sisestab meie kodanikuteaduse meeskond need GBIFi elurikkuse andmebaasi – ainult nii saame üheskoos panustada kodanikuteadusesse! Kõikide liikide tundmaõppimiseks saad siit plakati alla laadida ka oma koduseinale.

Kui te Padleti keskkonda mingil põhjusel kasutada ei saa, siis loomulikult võib kasutada ka töölehti ning ise andmed Leguluse rakenduse kaudu eElurikkuse andmebaasi sisestada.

Võrgustiku õpetajatele korraldatakse sel aastal kolm kodanikuteaduse õppepäeva, kus tutvustatakse põhjalikumalt BSP kodanikuteaduse programmides osalemise võimalusi ning kuidas siduda lihtsad loodusvaatlused kliimamuutuste ja kestliku arengu teemadega. Õppepäevade ajad leiab BSP kalendrist. Eriti innukad loodusvaatlejad saavad soovi korral oma loodusvaatlusi esitada juba 27. aprillil Leedu rahvusvahelisel noorte konverentsil “Back to nature”, kuhu on oodatud kõigi üldhariduskoolide 9.-12.klassi õpilaste loodusteaduslikud uurimistööde esitlused teemade, mis seostuvad kliimamuutustega, sh kodanikuteaduslikel loodusvaatlustel osalemine ja andmete kogumine. Esitlused toimuvad veebipõhiselt Zoom-keskkonnas.

Lisaks korraldab Eestis kohalikku kevadvaatlust loodushariduslik vaatlusprogramm “Tere, Kevad!”, mis on mõeldud põhikooli õpilastele ja lasteaia vanemate rühmade lastele. Kogutud vaatlusandmed sisestatakse programmi enda andmebaasi. Peale vaatluste on võimalik osa võtta lisategevustest – luuletada, joonistada, pildistada, osaleda viktoriinis. Koolid, kes osalevad Eesti kevademärkide otsingutel, saavad hõlpsalt panustada ka Läänemere kevadvaatlustesse – koostöö on oluline!

Ootame 2021.aastal uusi koole liituma!

dav

BSP Veenädal “Väärtustades vett” ootab osalejaid 22.-26.03

Alates 1993. aastast  tähistatakse 22. märtsil maailma veepäeva. Tegemist on 1992. a Rio de Janeiros toimunud ÜRO Keskkonna-ja arengukonverentsi initsiatiiviga, et juhtida avalikkuse tähelepanu kvaliteetse joogivee nappuse probleemile maailmas, teadvustada veevarude kaitsmise vajadust ning innustada valitsusi, kodanikeühendusi ja erasektorit tegema ühiseid jõupingutusi veevarude säilitamiseks.

Sel aastal tähistatakse UNESCO ühendkoolide võrgustiku Läänemere projekti koolides veenädalat 22. – 26. märts. Sel aastal on ÜRO veepäeva teema “Väärtustades vett”, mis kutsub meid mõtlema sellele, mil moel on vesi oluline meie kodule, kohalikule keskkonnale ning ka terve kogukonna toimetulekule, heaolule ja kultuurilistele praktikatele. Mõeldes kõigile erinevatele viisidele, kuidas vesi meie elule kasulik on, saame vett väärtustada ja seda kõigi jaoks säästa. Lisateave ÜRO ülemaailmse veepäeva kohta

BSP koolid saavad veenädalast osa võtta mitmel erineval viisil, valides endale sobivad tegevused. Enamikku neist ülesannetest saab teha ka iseseisvalt kodus kaugõppel olles. Samuti saate koolidena välja mõelda oma tegevusi ja neid teistega jagada.

Veenädala tegevused koolidele 22.-26.märtsil

1. Jagage oma kooli videot või fotot Padletis
Veebipõhises teadetetahvli keskkonnas Padlet saate lisada oma fotosid ja videoid ning vaadata teiste õpilaste ja õpetajate veenädala teemalisi fotosid, videoid.

Esiteks kogutakse fotosid ja videoid teemal “Väärtustades vett”. Mõelge järgmistele küsimustele: Mida vesi teie jaoks tähendab? Miks on vesi teile oluline? Millist rolli mängib vesi teie kodus, koolis või teie piirkonna toimetulekus? Mida muudaksite oma piirkonna vees?Tehke pilt või video, lisage see Padleti keskkonda ja kirjutage sellele lühike kirjeldus inglise keeles.

Teiseks saate uurida, kuidas vesi välja näeb, kõlab ja tundub. Võite liikuda looduses kuskil enda valitud veekogu ääres – kuula ja vaata, kuidas vesi välja näeb ja kõlab? Mõelge, mida soovite edasi anda – kas teie veevideo atmosfäär on näiteks rahustav, ähvardav, habras, ülev või õnnelik? Tehke video, lisage see Padleti keskkonda ja kirjutage video atmosfääri juurde lühike kirjeldus või sõnum.

Kolmandaks võite mõelda ka sellele, milliseid lõbusaid asju saate teha veega või erinevate veevormidega. Tehke pilt või video, lisage see Padletisse ja kirjutage sellele lühike kirjeldus. Millised veega seotud tegevused teile meeldivad? Kui märtsis on veel jääd ja lund, võite proovida ehitada lumeskulptuuri, minna jääpüügile või pildistada lumehelbeid. Juhiseid lumehelveste pildistamiseks lugege siit.

2. Leidke oma keeles veefraasid
Leidke oma emakeelest või õpitavast keelest vee kohta idioome ehk fraseologisme (kaasake abiks emakeele või võõrkeelte õpetajaid). Näiteks “läks vett vedama”. Proovige need tõlkida inglise keelde kui kui võimalik, leidke neile ingliskeelne vaste. Joonistage ise või otsige juba olemasolevaid pilte oma idioomidest pilte (kaasake kujutava kunsti õpetajaid). Korraldage tõeline või virtuaalne näitus, et õpetada teistele inimestele teie keeles veega seotud huvitavaid väljendeid. Postitage idioomid Padletisse (kuid kontrollige, et kõik tekstilipid oleksid sama suured, vastasel juhul ei hoia nad joont). Esitage oma variandid keskkonnas siis, kui selliseid ei ole juba lisatud.

3. Õppige läbi veekatsete
Inspiratsiooni saamiseks laadige alla see vee proovikatsete kogumik. Võite valida endale meeldiva katse. Salvestage video katse tegemisest ja jagage seda siin.

 REGISTREERI END SIINõpetaja saab registreerida terve klassi korraga, teile saadetakse link veenädala Padleti keskkonda. Registreerimine on avatud veenädalale eelnevalt ja selle käigus.

Kuidas saaksite oma tehtut jagada?

4.- 7. mail korraldab BSP rahvusvaheline meeskond Årö digilaagri. Seal toimub töötuba, kus saate teistele õpilastele tutvustada seda, mida teie kool veenädalal tegi. Loome ka virtuaalse näituse kõikidest vee fotodest ja videotest ning sellest, mida vesi osalejate jaoks tähendab. Registreerimisvormil saate öelda, kas olete huvitatud oma töö tutvustamisest Årö digilaagris.

Õpetajad saavad veenädalal olevaid plakateid võrgus kasutamiseks alla laadida (lingid on PDF-is aktiivsed), et seda teavet kolleegidega jagada. Laadige plakatid alla siit!

Loe veenädala tegevusi originaalis BSP rahvusvahelisel kodulehel https://unesco-bsp.blogspot.com/2021/03/valuing-water-join-bsp-water-week.html