24.-28.08.2022 toimus UNESCO ühendkoolide Läänemere Projekti purjeretk suunaga Rosala saarele Soomes, kus osalesid aktiivsete võrgustiku koolide õpilase ja õpetajad. Sõidu eesmärk on kohtuda sõpruskoolidega Oulu ja Vaasa linnast ning üheskoos tähistada rahvusvahelist Läänemere Päeva. Lisaks sooviti osalejatele anda praktilisi teadmisi ja oskusi purjetamisest ning Läänemere keskkonnaseisundi uurimisest.
Osalesid õpilased vanuses 15-19a, mitmele neist oli see auhind Läänemere veebiviktoriinis ja linnuviktoriinis heade tulemuste saavutamise eest. Osa võtsid õpilased 14 koolist: Gustav Adolfi Gümnaasium, Hugo Treffneri Gümnaasium, Noarootsi Gümnaasium, Põlva Kool, Tallinna 21. Kool, Tallinna 32. Keskkool, Tallinna Inglise Kolledž, Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium, Tartu Jaan Poska Gümnaasium, Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium, Huvikool Tartu Loodusmaja, Toila Gümnaasium, Viimsi Gümnaasium, Viimsi kool. Soomest võttis osa 25 õpilast ja õpetajat erinevatest koolidest.
Purjeretkele mindi 4 purjekaga, mille meeskondi juhendasid oma ala spetsialistid Eesti Noorte Purjeõppeseltsist “STA Estonia” ja TÜ Mereinstituudist, kes ühtlasi sõidu ajal mereharidust andsid. Purjeretke ajal tutvustati ja prooviti ise kaarditööd ja navigatsiooni, meremärkide tundmist, purjede seadmist, roolimist, sildumist ja ankrusse jäämist. Õpiti ka terminoloogiat ja tähtsamaid sõlmi.
Rosala saarel kohtusid omavahel lõpuks Eesti ja Soome BSP koolide õpilased ja õpetajad ning koos tähistati Läänemere Päeva. Koos tehti merevaatlusi, mida juhendasid Tartu loodusmaja õpetaja Mai-Liis Vähi ning Soome arhipelaago Unesco biosfäärikaitseala eksperdid Erika Silventoinen and Katja Bonnevier. Õpilased otsisid ja vaatlesid mereääre elustikku, pisiloomi ja taimi ning tegid keemilisi katseid merevee kvaliteedi määramiseks. Samuti matkati Tartu loodusmaja õpetaja Aire Orula eesvedamisel ja teepeal tegeleti loodusvaatlusega, õpiti märkama linde, loomi ja putukaid ning määrama üldtuntud liike. Prooviti ka elurikkuse vaatlemise rakendust iNaturalist.
Rosala viikingikülas saadi teada viikingite igapäevaelu kohta ja mida neilt on õppida jätkusuutliku eluviisi kohta ja loodusega kooskõlas elamise kohta. Päev lõppes viikingistiilis pidusöögiga, kus sai proovida kohalikust toorainest traditsioonilist toitu, mida valmistati arvatavasti juba viikingite ajal. Viikingite õpitoas õpiti jätkusuutliku elu kohta minevikus viikingite näitel. Näiteks kasutasid viikingid purjelaevu ja valmistasid vajaminevaid asju ise looduslikust toorainest. Kaasaja inimestena kaldume me arvama, et vanad kultuurid ei olnud nii arenenud ja primitiivsed, aga tänapäevase ökoloogilise kriisi valguses peaksime mõistma, et tegelikkuses on mineviku kultuurid olnud palju jätkusuutlikumad kui meie kaasaegne kultuur.
Soome Unesco ühendkoolide võrgustiku Läänemere Projekti õpilased ja õpetajad külastasid ka arhipelaago äärealal Bengtskäri saarel asuvat majakat. Neile tutvustati Põhjamaade suurima majaka ajalugu ja eluolu ehitamisest tänapäevani. Teepeal uuriti ka saare taimi ja looduslikku olusid.
Päeva jooksul said õpilased ja õpetajad üksteisega tutvuda ja kogemusi jagada. Töötubades said õpilased osaleda harratusteaduslikes loodusvaatlustes ja vaatlusi andmebaasidesse kanda. Ka õpetajad said soovitusi kuidas loodusvaatlusi läbi viia, harrastusteaduslikke vaatlusi kirja panna ning jätkusuutliku arengu ja keskkonnahariduse teemasid enda ainekavasse põimida.
Õpilased hindasid tagasisides purjetamise ja Läänemere kohta saadud teadmisi kõrgelt, õpiti rohkemgi kui ootused olid. Tähtsaks peeti ka võimalust kohtuda uute inimestega üle kogu Eesti ja jagada ideid jätkusuutlikumast maailmast. Ühe õpilase tagasiside “see reis oli üks mu suve tipphetkedest ning kahju oli lahkuda”.
Purjeõppesõitu toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.
