Töövarjupäevaliste muljed 2021.a suvest

Sel suvel said üheksa noort loodus- ja teadushuvilist võimaluse saata töövarjuna eri valdkondade teadureid nende igapäevatöös, et näha mida põnevat teadusasutustes nii välitöödel, laboris kui ka hoidlates tehakse. Kõik osalenud 14-19aastased töövarjulised õpivad nimelt UNESCO ühendkoolide võrgustiku Läänemere Projektiga liitunud koolides, mis korraldab iga aasta rahvusvahelist Läänemere-teemalist veebiviktoriini ja parimate tulemustega osalejad saavad preemiaks endale valida kõige huvipakkuvama teaduri, kelle juurde päevaks või kaheks “varjuks” minna.

Töövarjupäevad on mõeldud võimaluseks noortele just Eesti teadlaste igapäevatöö paremaks mõistmiseks, koolis õpitu rakendamiseks ning akadeemilise karjäärivaliku peale mõtlemiseks. “Loodetavasti saavad mõned neist teaduspisiku ja kaaluvad pärast kooli lõpetamist vastava eriala õppimist. Või hoopis leiavad endale huvitava teema kooli uurimustööks. Ka sel aastal ootab novembris toimuva Läänemere veebiviktoriini parimaid kohti ainulaadne võimalus minna töövarjupäevale enda valitud teadlase juurde, nii et ootame uusi teadushuvilisi noori osalema ja teadusasutusi neid võõrustama” võtab tulevased plaanid kokku Läänemere Projekti koordinaator Maria Ivanova.

Töövarjupäevi on korraldatud juba 4 aastat, sel suvel käidi näiteks Saaremaal Harilaiul, Tallinna lahel, Tartus arhiivis ja mujal. Osalenud õpilastest mõned näeksid end peale töövarju kogemust hea meelega teadusasutuses töötamas, osad tunneksid huvi pigem mõne seotud kõrvaleriala vastu. Teaduritöö positiivsete kogemuste juures toodi välja ka võimalus õues liikuda, ringi reisides erinevat Eesti loodust näha ning kõigile jättis sügava mulje erinevate tehnoloogiliste lahenduste kasutamine.

Juba aastaid Läänemere Projekti kaudu töövarje võõrustanud geograaf ja ökoloog Are Kont usub, et noorele inimesele, kes peagi lõpetab üldhariduskooli, on see hea võimalus kogeda, mida ja miks ühe või teise eriala teadlased uurivad. “Meil on seni olnud töövarjud kolmel aastal ja kõigil kordadel on nendega koos tegutsemine olnud, vähemalt meile, väga tore. Nad on koos meiega teinud mõõtmisi, nii DGPS kui georadariga mõõdistusi, olnud tegevad nii kaeve- kui puurimistöödel, sõitnud paadiga merel abilistena ning loodetavasti ka üht-teist õppinud. Nad on olnud huvitatud meie tegemiste eesmärkidest, oleme neile hea meelega jutustanud õppimisest kõrgkoolis, järgnevast kraadiõppest ning elust teaduse valdkonnas. Minu arvates on töövarjundus igati tervitatav noorte ettevalmistamisel iseseisvaks eluks. Üks mu kolleeg on kõigil kordadel enne lahkuminekut saanud töövarjudele täiesti siiralt öelda, et tervitage oma vanemaid, kes on teid nii hästi kasvatanud!”

Heleriin – Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste instituudi geoloogia peaspetsialist Kairi Põldsaare töövari.

“Sain teada, et geoloogi töö on väga oluline ja mitmekülgne – palju on tööd küll arvutis, näiteks erinevate jooniste tegemisel, kuid käiakse ka välitöödel ja töötatakse laboris, kus töödeldakse kive, et neid saaks edasiste uuringute jaoks kasutada. Sain kasutada mikroskoopi ja kivilõikuriga kive lõigata ning neid õigesti käsitsi lihvida. Mulle meeldis geoloogi töö mitmekülgsus ja vaheldus, eriti aga praktiline osa, tahaksin millalgi välitöödele kaasas minna. Ma tahan tulevikus minna ülikooli midagi loodusalast õppima ning nüüd on geoloogia kindlasti üks valikutest.”

Geoloog Kairi Põldsaar (vasakul) ja töövari Heleriin

Lii – Eesti Meremuuseumi teaduri Priit Lätti töövari.

“Jäin väga rahule sellega, et sain näha selle ameti eri külgi ja telgitaguseid ehk milline arheoloogide töö sees ja õues välja näeb – näiteks milliseid sonde on olemas, kuidas neid kasutada, aga ka kuidas pannakse näitust kokku. Väga põnev oli kuulata kõigest sellest, millest avalikkus tavaliselt arheoloogi töö juures ei kuule! Sain juhtida sondi ja natuke ka kaatrit, see meeldis mulle väga. Kahjuks ma ilmselt ei näe ennast sellel alal töötamas, kuid tunnen, et tahaksin aidata sel alal töötavaid inimesi, näiteks luua uuringuteks uusi tehnoloogiaid või muud sellist. Sellise võimaluse andmine on väga vägev! Ameti telgitaguste nägemine muudab ameti enda palju põnevamaks.”

Töövari Lii, meremuuseumi sadamakapten Lauri Väinsalu (keskel) ja teadur Priit Lätti (paremal)

Anette – Rahvusarhiivi kogumis- ja säilitusosakonna töövari.

“Sain teada kui oluline koht on Rahvusarhiiv – selles säilib suur osa Eesti ajaloost. Kogumisosakonnas korrastatakse ning märgistatakse info, et seda oleks hõlpsam leida, säilitusosakonnas vajadusel ka taastatakse dokumente. Sain kogumisosakonnas materjali sorteerida ja säilitusosakonnas õppisin, kuidas lagunenud arhivaali taastada. Mulle väga meeldis nii kogumis- kui säilitusosakonna töö, eriti säilitusvaldkond, kuna seal oli võimalik vanu asju vähemalt osaliselt taastada. Ma ei välista, et tulevikus saab olema minu töökoht nimelt Rahvusarhiivis.”

Töövari Anette ja Rahvusarhiivi personalijuht Sigrit Mahla (paremal)

Helena –  Keskkonnaagentuuri Hüdroloogia ja Ilmavaatluste osakonna töövari.

“Võõrustajad jagasid rohkelt informatsiooni, kuidas käib jõgede veetaseme ja vooluhulga mõõtmine erinevate seadmetega. Samuti räägiti tegevustest kontori poolel ning miks jõgede veetaseme ja voolutugevuse hindamine üldse oluline on. Sain ise jälgida välitööde mõõtmisi ning mõõta veetemperatuuri ja veetaset. Ma ei näe ennast tulevikus just kindlasti hüdroloogia alal töötamas, kuid ma tean nüüd täpsemalt, milliseid osasid ma sellise töö juures väärtustan ja kuhu edasi liikuda.”

Keskkonnaagentuuri spetsialistid Jaan Tammepõld (vasakul), Bärbel Vandel (keskel) ja töövari Helena

Mona – Tallinna Ülikooli Ökoloogia keskuse vanemteadurite Are Kondi ja Hannes Tõnissoni töövari.

“Tahtsin töövarjupäeval osaleda, sest see aitab mul ilmselt otsustada, milline mu tulevik välja näeb. Are ja Hannes alati seletasid arusaadavalt ja loogiliselt, kui millegi kohta pärisin ja ei pannud pahaks kui mõne rumala küsimuse esitasin. Nendega oli lihtne  igasugustest teemadest rääkida, kuna nende teadmised olid väga laialdased. Sain teada, kuidas rannavallid tekivad, kuidas määratakse liivatera vanust, kuidas rannajoon ja selle profiil on aastate jooksul tekkinud ja kujunenud ning kuidas neid jäädvustada. Õppisin kasutama georadarit ja differentsiaal GPSi. Mulle meeldis see, et tegevused olid tihtipeale suhteliselt avatud, see tähendab, et sain ise valida, mida teha või kelle tööd jälgida, tänu sellele sain laialt teadmisi erinevate teadurite töö sisust.”

Geoökoloog Hannes Tõnnisson töövarje juhendamas

Täname kõiki töövarjupäevade koostööpartnereid: Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide instituudi professor Urmas Lips, Tallinna Ülikooli Ökoloogia keskuse vanemteadurid Are Kont ja Hannes Tõnisson, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi vanemteadur Helen Orav-Kotta, MTÜ Mondo projektijuhid Viktoria Lepp ja Meelis Niine, Keskkonnaagentuuri Hüdroloogia ja Ilmavaatluste osakond, Tartu Ülikooli Õkoloogia ja Maateaduste instituudi peaspetsialist Kairi Põldsaar, Eesti Meremuuseumi teadur Priit Lätti, Rahvusarhiivi kogumis- ja säilitusosakond.

Tekst ilmus toimetatud kujul Eesti Looduse 11/2021 numbris.

Loe BSP töövarjupäevadest põhjalikumalt siin.